Section outline

    • Patsiendiohutuskultuuri loomine: loome kultuuri, kus saame eksimustest avameelselt rääkida ja neist õppida.
    • Patsientide ja lähedaste kaasamine: julgustame patsiente ja nende lähedasi aktiivselt osalema raviprotsessis ja teavitama meid võimalikest ohtudest.
    • Tasuta koolituste pakkumine: pakume tasuta e-kursusi, et kõik tervishoius töötavad inimesed ja üliõpilased saaksid õppida patsiendiohutusest.
    • Teadus- ja arendustöö tegemine: teeme teadus- ja arendustööd, et omada uusimaid ja tõenduspõhised teadmisi patsiendiohutusest. 
    • Innovaatiliste lahenduste kasutamine: kasutame innovaatilisi lahendusi, nagu tehisintellektipõhine süsteem kukkumiste ennetamiseks.
    • Patsiendiohutusjuhtumite jälgimine: jälgime patsiendiohutusjuhtumeid elektroonilise infosüsteemi abil, et avastada ja ennetada probleeme. Meie süsteemi kasutavad ka enam kui 10 tervishoiuasutust üle Eesti.

    Juhtumid, mida Kliinikumis elektroonilise infosüsteemi kaudu registreeritakse, on näiteks: 

    JUHTUMITE NÄITEID:

    Kukkumisega seotud juhtum

    Persoona: Maria, 75-aastane pensionär

    Kell kümme õhtul kuulis hooldustöötaja Maria palatist mütsatust. Maria oli just vannitoast tulnud ja kaotas tasakaalu, libises põrandale. Õnneks ei olnud nähtavaid vigastusi, kuid õde kontrollis Maria üldist seisundit ja elulisi näitajaid, et olla veendunud tema heaolus.

    Maria oli nõrk haiguse tõttu ning toas oli pime ja tema sokid olid libedad.

    Et vältida sarnaseid olukordi tulevikus, hindas personal Maria kukkumise riski spetsiaalse skaala järgi (*Morse kukkumisskaala) ja panid talle kollase käepaela, mis tähendas, et ta vajas rohkem juhendamist ja järelvalvet. Talle anti libisemisvastased sokid ning teda julgustati kasutama kutsunginuppu abi saamiseks. Ööseks jäeti tema palatis ka öölamp põlema.

    *Morse kukkumisskaala on hindamissüsteem, mis kasutab erinevaid kriteeriume, et hinnata patsiendi kukkumise riski.

    Raviga seotud juhtum

    Persoona: Jaan, 65-aastane pensionär

    Jaanil oli plaaniline puusaliigese endoproteesimise operatsioon. Kõik oli korralikult dokumenteeritud ning Jaan kinnitas nii õele kui anestesioloogile, et operatsioon toimub vasakul puusal. Operatsioonitoas asetas anesteesiaõde Jaanile monitori, keeras ta vasakule küljele ning seejärel alustati operatsiooniks ettevalmistusi. Anestesioloogi poolt tehti selga tuimestav süst, Jaan jäi ootama operatsiooni algust, lamades endiselt vasakul küljel. Enne operatsiooni tegi kirurg kontrollkaardi kontrolli ning avastas, et ettevalmistused olid tehtud hoopis parema puusa jaoks, kuna Jaan lamab valel küljel. Operatsioon peatati, Jaan pöörati õigesse asendisse ning protseduur jätkus.

    Antud olukorras oli tegemist anesteesiaõe inimliku eksimusega. Vestluses patsiendiga rõhutati vasakut puusa ning õde palus Jaanil automaatselt keerata vasakule küljele.

    Et vähendada sarnaste inimlike vigade riski, kasutatakse kontrollnimekirju, mis täidetakse hoolikalt ja kontrollitakse erinevate inimeste poolt operatsioonitoas.

    Töökorraldusega seotud juhtum

    Persoona: Reet, 40-aastane õde

    Reet töötab onkoteraapia osakonnas õena. Ühel päeval tuli intensiivraviosakonnast Reedale telefonikõne, et üks patsient tuleks osakonda üle võtta. Kõnes ei täpsustatud patsiendi nime. Reet ja osakonna hooldaja läksid intensiivraviosakonda patsiendile järele kindla veendumusega, et osakonda naaseb patsient Salme Saar.

    Intensiivraviosakonda jõudes võttis Reet patsiendi ja tema ravidokumendid vastu, kuid ei kontrollinud paberitelt patsiendi nime. Koos patsiendiga suunduti tagasi onkoteraapia osakonda. Kohale jõudes kutsus Reet raviarsti patsienti üle vaatama, kes avastas, et paberitel olev nimi ei klapi nende juurde saabuma pidanud patsiendi nimega. Kontrollides patsiendi käepaela, selgus, et patsiendil käepaela ei olnudki. Küsides patsiendi enda käest nime, vastas patsient, et tema nimi on Liina Lind.

    Raviarst helistas intensiivraviosakonda ja selgitas olukorda. Peagi tulid intensiivraviõde ja hooldaja ning toimetasid vahetusse läinud patsiendi õigesse osakonda.

    Antud olukord sai võimalikuks, kuna patsient jäi üleandmisel identifitseerimata. Ka käepaela puudumist ei nähtud ohumärgina.

    Et sarnaseid olukordi vältida, tuleb iga haiglapatsient varustada käepaelaga ning enne erinevaid toiminguid patsient identifitseerida, küsides selleks patsiendi ees- ja perekonnanime ning sünniaega ja kontrollides info vastavust käepaelal olevaga.

    Uuringuga seotud juhtum

    Persoona: Peeter, 60-aastane õpetaja

    Peeter suunati MRT (magnetresonantstomograafia) uuringule tema põlve korduva valu tõttu, et põhjuses selgust saada. Peeter tuli Tartusse uuringule Valgamaalt ning kohapeal selgus, et saatekirjal ei olnud ühtegi märget tema südamestimulaatori kohta ja ka selle režiim ei olnud MRT jaoks sobivaks muudetud. MRT kabinetist võeti koheselt ühendust rütmikabinetiga ja küsiti, kas oleks võimalik erakorraliselt patsiendi südamestimulaator õigesse režiimi seadistada. Õnneks oli rütmikabinetis vaba aega, arst võttis Peetri koheselt vastu ning teostas vajaliku protseduuri. Pärast seda sai MRT uuring teostatud.

    Antud olukord sai võimalikuks, kuna uuringule suunanud ja saatekirja väljastanud spetsialist ei küsinud patsiendilt piisava põhjalikkusega tema haigusloo kohta ning seetõttu väljastas puudulike andmetega saatekirja, mille tulemusel tekkis ajaline viivitus.

    Sarnaste juhtumite vältimiseks tuleb uuringu eel võtta patsiendilt põhjalik anamnees, selgitada uuringu olemust ning võimalikke vastunäidustusi selle läbiviimiseks.

    Patsientidel on võimalus patsiendiohutusjuhtumitest teatada pöördudes vahetult oma ravimeeskonna poole või ka Kliinikumi kodulehe kaudu:

    kliinikum.ee/patsiendile/tagasiside/ohutusjuhtum