Section outline

    • 📘Tervishoiutöötajal on oluline roll rinnaga toitmise edendamisel, aidates emadel ja peredel teha teadlikke otsuseid, pakkudes praktilist tuge ning  juhendamist kogu imetamise perioodi vältel.  Selleks, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenus imetamise osas, peab tervishoiutöötaja täiendama regulaarselt oma pädevusi.

      Teades rinnapiima tekke füsioloogiat ehk  laktogeneesi käivitumist ja naise tervise anamneesi sh. raseduse ja sünnituse kulgu on võimalik panustada imetamise edendamisse ja emade toetamisse. Toetamisel eristatakse kahte olulist aspekti:

      ✅ emade  ettevalmistus, enesekindluse, positiivse hoiaku toetamine oma lapse rinnaga toitmiseks; 

      ✅ tõenduspõhistest teadmistest lähtuv rinnaga toitmise toetamine, mis aitab kujundada emade/perede hoiakuid imetamise suhtes ning vältida vastukäivate soovituste jagamist. Näiteks: teades naise KMI ja plaanilise keisrilõike sünnituse plaani saab naist nõustada rinnapiima tekke võimaliku hilinemise ning vajalike tegevuste osas. Siinkohal on emotsionaalne toetus lisaks praktilistele soovitustele väga oluline. 

    • 📘Rinnapiima tekkes e laktogeneesis eristatakse kolme etappi, millest laktogenees I on seotud rasedusaegse intensiivse rinnanäärme koe arengu ja kasvuga, mis loob eeltingimused laktatsiooni käivitumiseks. Protsessi juhtivaks hormooniks on progesteroon, platsentaarne laktogeen ja prolaktiin. Laktogenees I tagab kolostrumi ehk ternespiima tootmise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel.  Naised võivad tajuda rindade tundlikkust ning mõned ka rasedusaegset lekkimist, sagemini GDM korral.

      📘Laktogenees II käivitumine on seotud sünnitusjärgse perioodiga ning selle  oluliseks tunnuseks on kolostrumi koostise muutus. Kui laktogenees I  ajal on kolostrumis kõrge üldvalgu, immunoglobuliinide, Na ja kloriidide sisaldus ning iseloomulik on madal laktoosi, kaaliumi, glükoosi sisaldus, siis platsenta sünniga seotud progesterooni ja platsentaarse laktogeeni väärtuste järsk langus toob endaga kaasa Na ja kloriidide sisalduse languse ning suurenevad laktoosi väärtused. Laktoos on rinnapiimas domineeriv osmolüüt, seega Intratsellulaarse laktoosi järsk suurenemine soodustab vee „tõmbamist“ laktotsüüti  ja selgitab märkimisväärset rinnapiima koguse suurenemist. 

      👉Protsessi käigus tõusevad sekretoorse IgA, laktoferriini väärtused, mis jäävad kõrgeks kuni 48. h sünnitusjärgselt, kontsentratsioon langeb kiiresti 2.sünnitusjärgsel päeval ning on seotud rinnapiima koguse suurenemisega. Ka inimpiimale iseloomulikud oligosahhariidide väärtused tõusevad kuni 4.sünnitusjärgse päevani saavutades max väärtuse 20g/kg, seejärel hakkavad väärtused langema. 

      👉Suurim on ternespiima eritumine 36-95 sj.h jooksul, kogus kuni 500 ml 4.sj päevaks, mis  on ema poolt tajutud piimapaisu ja lekkimisena. Rinnapiima teke intensiivistub nii imetavatel kui mitteimetavatel emadel, ternespiima koostis on sama. 4.päeval toimub imetavate emade ternespiima üleminek üleminekupiimaks, kuid  mitteimetavatel emadel toimub taandareng. 

    • 👉Rinnapiima kogus

      Võib öelda, et kõik mis mõjutab vastsündinu imemise sagedust, intensiivsust ja kestust, mõjutab  rinnapiima hulka. 

      • Hiline imetamise alustamine- väga tugeva mõjuga tegur edaspidi piimasegude kasutamisel
      • Ebaefektiivne imemine, ebaõige asend ja imemisvõte
      • Harvad ja lühikesed toidukorrad – puudub adekvaatne stimulatsioon ja piima eemaldamine
      • Unine, väheaktiivne laps – vajalik äratada iga 2-3 tunni järel

      👉Ema seisundid, mis võivad mõjutada rinnapiima kogust

      • aneemia, diabeet; hüpotüreoos
      • ülekaalulisus, ema tõsine vaegtoitumus 
      • suitsetamine; alkohol; uimastite kasutamine;
      • psühhosotsiaalsed faktorid (soovimatus imetada või surve imetamise lõpetamiseks)
      • ebapiisavalt arenenud näärmekude
      •  väsimus, stress 
      •  ravimite kasutamine (östrogeenid, antihistamiinikumid suures doosis, diureetikumid)
      •  peetunud platsenta osised,   võimalik uus rasedus
      •  rinna operatsioonid (rindade vähendamine, suurendamine)
      • loobumine öistest toidukordadest, toitmine kindlatel kellaaegadel
      • varajane (enne 3 nädala vanuseks saamist) toidu pakkumine pudelist

      NB! Rinnapiima kogust vähendab, kui piimasegu pakutakse lapse rahustamiseks – vähendab rinnaga toitmise kordi, väheneb rindade stimulatsioon ja toodetava rinnapiima kogus.

      👉Lapse seisundid, mis mõjutavad rinnapiima kogust:

      • Haigus/enneaegsus/sünnitrauma- laps ei jaksa imeda, ega tühjenda rinda
      • keelekida

      🎯Rinnapiima kogust ei mõjuta:

      • Ema vanus
      • Menstruatsiooni algamine
      • Lapse vanus
      • Keisrilõikega sünnitus
      • Enneaegne sünnitus

    • 👉Vähenenud rinnapiima koguse võimalikud tunnused:

      • last on raske äratada, uinub rinnal;
      • pikad/kestvad toidukorrad;
      • ei ole kuuldavat neelamist;
      • rinnapiima ei eritu pumbates/pigistades;
      • laps on imetamise järgselt rahulolematu või loid;
      • lapse nahaturgor on langenud reitel ja tuharatel, limaskestad kuivad;
      • iste on kõva, harv;
      • lapse vähene/ebapiisav kaaluiive;
      • kontsentreeritud uriini eritumine, väikeses koguses ja harva.

    • 👉Põhjendamata piimaseguga toitmise otsused:

      • Emal on tunne, et piima ei ole tekkinud veel ja on vaid ternespiima tilgad;
      • suure kaalulanguse ja dehüdratatsiooni tekke vältimiseks,  sageli pikeneb haiglas olemise aeg;
      • hüpoglükeemia ennetamiseks, kuid piimasegu võib olla vajalik hüpoglükeemia raviks;
      • hüperbilirubineemia ennetamiseks: sage imetamine toimib ennetavana, ternespiim omab lahtistavat toimet.  lahtistina;
      • ema tarvitab ravimeid, millest tegelikkuses on enamus ohutud. Kontrollida ravim LactMed andmebaasist. Vajadusel vahetada ravim sobivama vastu;
      • emal ebaregulaarne toitumine ja vähene vedeliku tarbimine. Korrigeerida ema toitumist; 
      • piimasegu rahustab rahutut last, õpetada emadele teisi lapse rahustamise võtteid ( NNK, "white noise", laulmine, kiigutamine vms);
      • laps on pidevalt rinnal;
      • emale puhkuse andmiseks, samas on emade-laste lahutamisel emad rahutud ja ei puhka piisavalt;
      • valusad rinnanibud, põhjuseks ei ole imetamise kestvus ega sagedus vaid ebaõige imemisvõte ja -asend. 

    • 🎯Imetamise ajal on vastunäidustatud järgmised ema ravimid:

      1. Vähktõve vastased tsütotoksilise kemoterapeutikumid
      2. Tugevad rahustid (Liitium), osad antiepileptilised ravimid, opioidid
      3. Metotreksaat (tsütostaatikum)
      4. Ergotamiin (migreeni ravim)
      5. Radioaktiivsete isotoopidega tehtavad uuringud – lubatud toita 2 kuud peale uuringut;