✅ Rasedusaegne ettevalmistus

Eristada saab rinnapiima bioloogilisest koostisest tulenevaid ja imetamise, kui protsessi kasutegureid.

📘 Rinnapiima koostisest tulenevad kasutegurid lapsele:

1. Alumiste hingamisteede infektsioone 72% vähem esimese eluaasta jooksul,  RS-viirusnakkuse puhul 74% väiksem lisahapniku vajadus, haiglaravi kestus lühem,  23% väiksem otiidi esinemissagedus.
2. Seedetrakti nakkusi  64% vähem, kaitsev toime kestab veel kaks kuud pärast imetamise lõpetamist, nekrootilise enterokoliidi esinemissagedus 58% väiksem.
   
3. Äkksurma sündroom: rinnaga toitmine vähendab esinemissagedust 36%
4. Tsöliaakia: kui laps on gluteeni sisaldava toidu pakkumisel rinnapiimatoidul, väheneb esinemine
   52%
5. Lapseea leukeemia: rinnaga toitmise kestvus mõjutab esinemissagedust
6. Ülekaal: 15 - 30% väheneb teismeliste ja täiskasvanute ülekaalulisus, kui neid üldse
   rinnapiimaga on toidetud. Kasu sõltub imetamise pikkusest!
   Rinnast toitmise kestus mõjutab pöördvõrdeliselt ülekaalulisuse esinemist, iga
   lisakuu vähendab riski 4%
7. Diabeet: 1.tüüpi diabeedi esinemine väheneb 30%, kui last on rinnast toidetud vähemalt 3
   kuud;  2.tüüpi diabeedi esinemine väheneb 40% 

👉Rinnaga toitmise kasutegurid emale:

• Tugevdab ema ja lapse vahelist sidet​

• Kiirem sünnitusest taastumine​

• Kiirem raseduseelse kehakaalu taastumine​

• Väheneb munasarja- ja rinnavähi tekkerisk​

• Väheneb osteoporoosirisk​

• Väheneb kardiovaskulaarhaiguste risk​

• Väheneb diabeedi risk

📌Uuemad uuringud toovad uusi tõendeid ema ja lapse vahelise omavahelise kontakti tähtsuse kohta rinnaga toitmise ajal. Näiteks eraldub rinnalt imemisel oksütotsiin, prolaktiin ja muud hormoonid, mis soodustavad ema ja lapse  vahelise sideme teket ning vähendavad mõlema füsioloogilist stressi. Rinnapiimas sisalduvad hormoonid stimuleerivad imiku söögiisu, kujundavad une mustrit ning hormonaalseid, füsioloogilisi ja ainevahetuse muutusi imetamise ajal. 

👉Imetamise ajal suhtlevad ema ja lapse immuunsüsteemid omavahel. Ema organism jagab oma mikrobioomi elemente rinnapiima kaudu lapsele. Need "head" bakterid elavad soolestikus ja aitavad seedida toitu, võidelda infektsioonidega  ja reguleerida lapse arenevat immuunsüsteemi.

👉Rinnapiim on muutuvas olekus ja kohanemisvõimeline elustoiduallikas, mis pakub enamat kui vaid toitaineid. Rinnapiim sisaldab toitvaid ja mittetoitelisi bioaktiivseid aineid (nt hormoonid, immuunfaktorid, oligosahhariidid ja elusad mikroobid), mis kollektiivselt ja keeruka vastastikmõju kaudu on omavahel ühenduses.  

👉Rinnapiima koostis muutub iga toitmiskorra jooksul ja vastab imiku arengule vastusena ema-lapse  füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile. Varasemate ja uute tõendite põhjal on selgunud, et rinnaga toitmise koostoimeid ja tulemusi ei saa kunstlikult korrata. Uuringu tulemused näitavad, kuidas rinnapiima toitainelised, mikroobsed ja bioaktiivsed komponendid omavahel suhtlevad ning kuidas rinnapiima koostis muutub sõltuvalt ema ja lapse koostoimest rinnaga toitmise ajal.

📌Viimased uuringud näitavad, et rinnapiima koostist ja mikrobioomi mõjutab ema mikrofloora ja imiku suu mikrobioom. Lisaks aitab rinnapiima mikrobioom kaasa antibiootikumiresistentsuse geenide suhteliselt väikesele arvukusele, eriti vähemalt kuus kuud rinnaga toidetud imikute seas. Täiendavad uuringud näitavad, et rinnapiima rakuvälised vesiikulid sisaldavad vähemalt 633 valku, mille olemasolust varem ei teatud. Tundub, et need uudsed valgud osalevad rakkude kasvu ja põletiku reguleerimises ning suu epiteeli terviklikkuse tagamises.  Need ekstratsellulaarsed vesiikulid sisaldavad ka mikroRNA-d, mis reguleerib geeniekspressiooni ja kontrollib kasvu, põletikku ja T-regulatoorsete rakkude aktivatsiooni, mis omakorda  kaitseb last võimalike autoimmuunhaiguste ning nekrotiseeriva enterokoliidi eest. 

Rinnapiim on inimlapse liigiomane ja sobivaim toit tervise ja arengu toetamiseks (WHO 2020).

👉Esmane piim e  ternespiim
• Väike kogus
• Esimese 24 tunni jooksul 15 +/- 11 ml
• Järgnevatel päevadel 50→190→400 ml / 24h
• Tugev nakkusvastane kaitse (interferoon, fibronektiin jt)
• Kasvufaktorid (epidermaalne kasvufaktor)
• Pankrease sekretoorse trüpsiini inhibiitor
• Kõrge rasvlahustuvate vitamiinide A,E, karotenoidide sisaldus
• Lahtistav toime, vähendab bilirubiini tagasiimendumist

📘RINNAPIIMA KOOSTIS

👉Valgud:

Rinnapiimas 40% kaseiini, 60% vadakuvalke (Lehmapiimas 80% kaseiini, 20%
vadakuvalke)
• – a-laktalbumiin 0,26g/100ml – Laktoferriin 0,17g/100ml
– Lüsosüüm 0,05g/100ml
– IgA 0,1g/100ml
• – IgG 0,003g/100ml – IgM0,002g/100ml
• Omastatavad 90% ulatuses
• Mittevalguline lämmastik 20 – 25% rinnapiimaüldlämmastikust (peptiidid, uurea, nukleotiidid jt)
• Kontsentratsioon ei ole mõjutatud ema toitumisest

👉Aminohapped:

• Rinnapiimas leiduvast 20 aminohappest 8 on asendamatud
• Tsüsteiin (3 – 6mmol /100 ml)
• Metioniin : tsüsteiin (1:1)
• Madal fenüülalaniini, türosiini sisaldus
• Tauriin (27 – 67mmol /100ml) – puudub lehmapiimas, osaleb silma ja aju arengus, imikud ei suuda tauriini sünteesida.

👉Rasvad:
• Annavad 50% energiast

• Kõige muutlikum rinnapiima koostisosa
• 98 % triatsüülglütseroolid (triglütseriidid)
• Kergesti seeditavad, omastatavad (85 - 95%) tänu lipaasile;
• Tase kõrgem järelpiimas, toidukorra lõpul.
• Asendamatud rasvhapped vajalikud lapse närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte
kasvuks.

Rasvlahustuvate vitamiinide transportijad.

👉Rasvasisalduse mõjutajad:
• Toidukorra lõpul rasvasisaldus suureneb
• Piimakoguse suurenedes rasvasisaldus väheneb
• Vahetult sünnituse järel kõrgem fosfolipiidi ja kolesterooli tase
• Lühema raseduse kestuse juures LC-PUFAde tase kõrgem
• Suurema raseduste arvu juures endogeenne (organismis tekkiv) rasva süntees alaneb
• Mida lü̈hem toitmiste vaheline aeg, seda kõrgem rasvasisaldus piimas
• Suur rasedusaegne kaaluiive suurendab rasvasisaldust piimas
• Ema rasvavaene toit suurendab LC-PUFAde sünteesi
• Ema suitsetamine vähendab rasvasisaldust

👉Süsivesikud
• Annavad 40% energiast
• Laktoos 6,8g /100ml
– Sünteesitakse piimanäärmes
– Galaktoosist ja glükoosist koosnev disahhariid
– Soodustab Lactobacillus bifiduse kasvu sooles;
– Soodustab kaltsiumi, raua imendumist
– Soodustab närvisüsteemi arengut
• Oligosahhariidid 1,5g /100ml
– Soodustavad Lactobacillus bifiduse, bifidobakterite kasvu
– Kaitsevad sooleinfektsioonide eest

👉Bioaktiivsed ained
• Kasvufaktorid – soodustavad soole kasvu, funktsiooni küpsemist
– Epidermaalne (EGF)
– Närvi (NGF)
– Insuliin-sarnane (IGF)
• Hormoonid – soodustavad soole küpsemist
– Prolaktiin (soodustab T-ja B-lümfotsuüütide kasvu
– Kortisool

👉Kilpnäärme hormoonid
–  Kortikosteroidid, AKTH
–  Insuliin
–  Kaltsitoniin

Nõustamisvestluse ja perekooli loengute käigus käsitletud  teemad                                                       

• Rinnapiima ja imetamise kasulikkus lapsele ja emale;

• varase nahk naha kontakti olulisus;

• rinnapiima tootmise ja selle vallandumise mehhanismid;

• õige imemisasend ja -võte, kuidas  neid hinnata;

• vastsündinu toitmise eripära kolmel esimesel elupäeval;

• rinnaga toitmise sagedus, rõhutades lapse nõudmisel toitmist, kuid mitte vähem kui 8 korda ööpäevas; 

• öise toitmise olulisus rinnapiima tootmise käivitumisel ja jätkumisel, 

• piimasegu, luttide ja lutipudelite kasutamise riskid;

• rinnapiima käsitsi sõõrutamise õpetus  ja vajadusel rinnapumba kasutamine;

• „Imetamise strateegia“ tutvustamine ja suunised materjali leidmiseks;

• kuidas hinnata, kas laps saab piisavalt piima?

• probleemid, mille korral kontakteeruda imetamisnõustajaga;

• informatsioon sünnitusjärgsete tugiteenuste kohta.