✅ Nõudmisel toitmine

📘Emadel aidatakse ära tunda viited lapse toitmiseelsele käitumisele. Kui laps on emaga nahk naha kontaktis võib toitmiseelne käitumine kesta minuteid, tund ja rohkem. Lapse toitmiseelne käitumine sisaldab: lühikest puhkust peale sündi uue ümbrusega tutvumiseks, otsimisrefleksi vallandumisel aktiivselt suuga otsimist, käe suu juurde toomist, sõrmede imemist, imemisliigutuste tegemist, keele suust välja ajamist, häälitsemist, rinna ja nibu katsumist käega; fokusseerimist rinna tumedale areoolile ja roomamist ema rinna suunas, jalgadega tõukamist, liikumist otse ja külgsuunas, rinnanibu leidmist ja laia suuga nibu haaramist. 

📘Laps väljendab valmidust rinnalt imemiseks näljamärguannetega.  Vastsündinu imemissoovi ja rinnale saamise vajaduse märkideks on esmajoones rahutus ja ärkamised, pea liigutamine otsivalt vasakule-paremale, käte suhu panemine või suu juurde viimine, sealjuures tehes suuga imemisliigutusi ja avades suud. Need varajased toitmiseelsed käitumismustrid näitavad, et laps on valmis rinda haarama ning imema hakkama. Lapse nutt on näljamärkide hilisem väljendumine, kui laps on ärritunud ja rahutu. Personal juhendab, kuidas last enne toitmist rahustada ning rinnale asetada.  

📘Rinnaga toitmise sagedus ja kestus põhineb iga vastsündinu individuaalsetel vajadustel. Eelistada esialgu mõlema rinna pakkumist sama toidukorra ajal. Ämmaemand pakub emadele personaalset ja empaatilist tuge, et aidata neil märgata lapse toitmisvajadusi ning nii tagada imetamise edukus. Emade enesekindluse toetamiseks kontrollitakse imemisvõtte õigsust ja imemise efektiivsust, antakse soovitusi ning pakutakse igakülgset ööpäevaringset abi normaliseerides tihedaid toitmiskordi esimestel elunädalatel.