Section outline

  • Laste ja noorte vähene liikumisaktiivsus on tänapäeval nii Eestis kui ka kogu maailmas väga suur probleem. Selle põhjuseks on kehalise aktiivsuse asendamatu roll kehalise ja vaimse arengu kujunemisel. Kehaline aktiivsus ja õuemängud võiksid kuuluda kõigi laste ja noorte igapäevaellu, kuna see toetab mitmekülgselt nende arengut ja heaolu.

    Soovitused 5-17-aastastele lastele ja noortele:

    • Tegeleda mõõduka kuni tugeva intensiivsusega aeroobsete tegevustega vähemalt 60 minutit päevas.
    • Tegeleda vähemalt kolm korda nädalas tugeva intensiivsusega aeroobsete tegevustega.

     

    Laste põhiliikumise oskused peaksid arenema loomulikult lapse vanuse, ealise küpsemise, üldiste liikumisvõimaluste ja eneseavastamise käigus, kui neile luua selleks soodne keskkond.

    Mängude roll õues

    Kiirelt areneva ja kergesti kättesaadava tehnoloogia tõttu mängivad lapsed üha enam internetis või mängukonsoolidega, veetes suurema osa oma vabast ajast toas, mitte õues liikudes. Sageli viiakse lapsed kooli või lasteaeda autoga, selle asemel, et sõita jalgrattaga või minna jalgsi. Füüsiline koormus mõjutab lapse ja noore füüsilise, sotsiaalse, kui ka kognitiivsele arengule väga mitmekülgselt.

    Laste õues viibimise ja mängimise kasulikud tegurid:

    Füüsiline tervis:

    • Õues mängimine soodustab laste füüsilist tervist.
    • Aitab vähendada ülekaalulisuse riski.
    • Arendab motoorseid oskusi nagu jooksmine, hüppamine ja ronimine.

    Kognitiivne ja sotsiaalne areng:

    • Õuemängud pakuvad võimalusi suhtlemiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
    • Lapsed õpivad jagama, ideid vahetama ja konflikte lahendama.

    Vaimne ja emotsionaalne heaolu:

    • Õues viibivad lapsed magavad paremini, mis parandab nende meeleolu ja vaimset tervist.
    • Loodus pakub stressi leevendamise võimalusi, mis on eriti oluline kiire elutempo juures.

    Õppimine:

    • Õues viibimine pakub uusi õppimisvõimalusi ümbritseva maailma avastamiseks.
    • Looduslik keskkond innustab uudishimu ja loovust, pakkudes võimalust õppida läbi kogemuste, uurimise ja mängimise.

    Keskkonnateadlikkus:

    • Regulaarne kokkupuude loodusega aitab lastel arendada arusaama ja lugupidamist keskkonna vastu.
    • See võib innustada neid olema tulevikus keskkonna suhtes hoolivamad ja teadlikumad.