Section outline

  • Ahenda kõik Laienda kõik

    Naistekliinik on alustanud teekonda Beebisõbraliku Haigla Algatuse tunnustuse taotlemiseks, mille üks peamine suund on perede toetamine rinnaga toitmise teekonnal, ühtse praktika rakendamine ning personali pädevuse tagamine.

    🎯Kursuse eesmärk on anda kogukonnale baasteadmised imetamisest ja selle toetamisest vastavalt Beebisõbraliku haigla algatuse (BFHI) põhimõtetele. Kursus loob ühise arusaama rinnaga toitmise tähtsusest ja tõenduspõhistest soovitustest. 

    🎯Pärast kursuse läbimist õppija:

    • mõistab rinnaga toitmise loomulikku kulgu ja ema-lapse varajase kontakti olulisust;

    • teab BFHI põhimõtteid ja „Kümmet sammu eduka imetamiseni“;

    • oskab märgata ema ja pere vajadusi imetamise alustamisel ja jätkamisel;

    • teab, kuidas toetada ema rinnaga toitmise ajal;

    • oskab leida lahendusi lihtsamate imetamise murede korral;
    • teab, kuhu pöörduda tekkinud muredega.

    Kursus koosneb 10 moodulist.

    Kursuse on koostanud Karolin Köörna ja Marge Mahla.

    Tehniliste küsimustega kirjutage julgesti e-posti aadressil: Marge Mahla@kliinikum.ee

  • 🎯 Mida räägib Eesti tervisestatistika?

    • 🎯Kas teadsid, et

      ...ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus on Eestis vähenenud kõikides jälgitavates vanuserühmades (1 nädal, 1, 3 ja 6 kuud). Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on nii 1. nädala kui 1. elukuu vanuselt vaid rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus vähenenud 15 protsendipunkti (2023. a oli osatähtsus vastavalt 78% ja 70%), 3. elukuu vanuselt 10 protsendipunkti (2023. a – 57%) ja 6. elukuu vanuselt pea 26 protsendipunkti (2023. a – 16%).

    • 🎯Kas teadsid, et 

      ...2023. aastal sai rinnapiima kolmekuuselt 81 protsenti, pooleaastaselt 68 protsenti ja ühe aasta vanuselt 32 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 10 763-st kuni üheaastastest lapsest. Rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast, kuid samal ajal väheneb ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus.

    • 🎯Kas  teadsid, et

      ...Eesti elanikkonna seas on ülekaaluliste ja rasvunud laste arv 10 aastaga oluliselt kasvanud.

    • 🎯Kas  teadsid, et

      ...tagasivaatavalt koges viimase aasta jooksul vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 45% tüdrukutest ja 23% poistest. Depresioonisümptomite esinemise sagedus suureneb vanusega ning on seotud üldise tervise, eluga rahulolu ning enesetõhususega.

  • ✅ Beebisõbraliku Haigla algatus - mis see on?

    • 📘 Beebisõbraliku Haigla Algatus (BFHI) on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja UNICEFi ülemaailmne programm, mille eesmärk on anda igale lapsele parim võimalus eluks, luues haiglates keskkonna, mis toetab rinnaga toitmist kui normi. BFHI eesmärk on muuta haiglate sünnitusosakondade praktikat piimasegu kasutamisel ning edendada tegevusi, mis kaitsevad, soodustavad ja toetavad rinnaga toitmist.

      Vastsündinu elu esimesed tunnid ja päevad on kriitiline aken laktatsiooni käivitumiseks ja toitmise alustamiseks ning emade  eduka imetamise toetamiseks. Alates aastast 1991 ellu kutsutud Beebisõbraliku Haigla Algatus (Baby-Friendly Hospital Initiative- BFHI) on aidanud motiveerida nii tavakodanikke, kui laste ja emadega tegelevaid tervishoiutöötajaid toetama rinnaga toitmist.

      📘Ulatuslikud ja jätkuvad teadusuuringud on kinnitanud, et nn 10 sammu järgimine parendab märkimisväärselt rinnapiimaga toidetud laste osakaalu. Globaalselt on programmiga liitunuid igas riigis, Eestis on täna beebisõbraliku haigla algatuse tunnustuse saanud haiglaid 3: Ida-Tallinna Naistekliinik, Pelgulinna Sünnitusmaja ja Pärnu haigla naiste- ja lastehaigla. 

      Oma olemuselt on tegemist tegevuste ja  nende tõhususe hindamise kirjeldusega: kuidas meie oma haiglas rakendame beebisõbraliku haigla algatuse põhimõtteid.  

      👉2018.a uuendati UNICEF-i ja MTO Beebisõbraliku Haigla Algatuse 10 sammu (BFHI The Ten Steps to Successful Breastfeeding, revised 2018), mis on esitatud allpool ning on käesoleva kursuse sisu aluseks.

      1A. Järgige rahvusvahelist piimasegude turustamise koodeksit ja asjakohaseid Maailma Tervise Assamblee resolutsioone.

      1B. Omage kirjalikku vastsündinu toitmist käsitlevat strateegiat, mida teadvustatakse reeglipäraselt kogu kliiniku personalile ja lapsevanematele.

      1C. Looge järjepidevaks monitoorimiseks seire- ja andmehaldussüsteemid, mis on juhtimistasandi tööriistad. 

      2. Tagage, et töötajatel/personalil oleks piisavalt teadmisi, oskusi ja pädevus rinnaga toitmise toetamiseks.

      3. Teavitage rasedaid ja nende pereliikmeid rinnaga toitmise tähtsusest ja imetamise juhendamise korraldamisest. 

       4. Soodustage vahetu ja katkematu nahk naha kontaktiga alustamist ja toetage emasid rinnaga toitmisega alustamisel nii kiiresti pärast lapse sündi kui võimalik.

      5. Toetage emasid imetamise algatamisel ja jätkamisel ning sagedasemate muredega toimetulekul.

      6. Ärge pakkuge rinnaga toidetud vastsündinule muud toitu ega vedelikke kui rinnapiim, välja arvatud juhul, kui see on meditsiiniliselt näidustustatud.  

      7. Võimaldage emadel ja nende vastsündinutel olla koos ööpäevaringselt.

      8. Julgustage/õpetage emasid ära tundma ja reageerima oma vastsündinu toitmiseelsele käitumisele.

      9. Nõustage emasid lutipudelite ja luttide kasutamisega seotud riskide osas. 

      10. Korraldage haiglast kojukirjutamine viisil, mis tagab lapsevanematele ja nende vastsündinutele jätkupideva toetuse ja abi.

    • Naistekliiniku rinnaga toitmise strateegia 2026-2031 Fail
    • Beebisõbraliku haigla põhimõtted URL

  • ✅ Haigla tavad

    • 📘Beebisõbraliku Haigla Algatuse põhimõtteid järgiva tervishoiuasutuse põhieesmärk on tagada, et emad ja vastsündinud saavad õigeaegset ja asjakohast abi ning toetust, mis soodustab rinnaga  toitmise edendamist ja paneb aluse lapse tervisele ja arengule. 

      👉Rinnaga toitmise toetamiseks lähtub tervishoiuasutus "Rahvusvahelisest rinnapiima asendavate toodete turustamise koodeksist", mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud vabatahtlik tegevusjuhend, mille eesmärk on kaitsta rinnaga toitmist, takistades ebaeetilist ja kahjulikku rinnapiima asendavate toodete sealhulgas imiku piimasegude, jätkupiimade ning muude imikutele ja väikelastele mõeldud toiduainete ja jookide, samuti lutipudelite ja luttide turustamist ja eksitavaid väiteid nende kohta.  Selline turustamine õõnestab imikute ja väikelaste toitmise parimaid tavasid, sealhulgas rinnaga toitmist ning ohutut ja sobivat lisatoitmist, seades ohtu lapse tervise, kasvu ja arengu. Samuti võib see soodustada lapsepõlve ülekaalulisuse ja rasvumise üha kasvava esinemissageduse tõusu, mis võib viia kahjulike tervisemõjudeni kogu elu jooksul.

  • ✅ Töötajate asjatundlikkus

    • 📘Tervishoiutöötajal on oluline roll rinnaga toitmise edendamisel, aidates emadel ja peredel teha teadlikke otsuseid, pakkudes praktilist tuge ning  juhendamist kogu imetamise perioodi vältel.  Selleks, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenus imetamise osas, peab tervishoiutöötaja täiendama regulaarselt oma pädevusi.

      Teades rinnapiima tekke füsioloogiat ehk  laktogeneesi käivitumist ja naise tervise anamneesi sh. raseduse ja sünnituse kulgu on võimalik panustada imetamise edendamisse ja emade toetamisse. Toetamisel eristatakse kahte olulist aspekti:

      ✅ emade  ettevalmistus, enesekindluse, positiivse hoiaku toetamine oma lapse rinnaga toitmiseks; 

      ✅ tõenduspõhistest teadmistest lähtuv rinnaga toitmise toetamine, mis aitab kujundada emade/perede hoiakuid imetamise suhtes ning vältida vastukäivate soovituste jagamist. Näiteks: teades naise KMI ja plaanilise keisrilõike sünnituse plaani saab naist nõustada rinnapiima tekke võimaliku hilinemise ning vajalike tegevuste osas. Siinkohal on emotsionaalne toetus lisaks praktilistele soovitustele väga oluline. 

    • 📘Rinnapiima tekkes e laktogeneesis eristatakse kolme etappi, millest laktogenees I on seotud rasedusaegse intensiivse rinnanäärme koe arengu ja kasvuga, mis loob eeltingimused laktatsiooni käivitumiseks. Protsessi juhtivaks hormooniks on progesteroon, platsentaarne laktogeen ja prolaktiin. Laktogenees I tagab kolostrumi ehk ternespiima tootmise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel.  Naised võivad tajuda rindade tundlikkust ning mõned ka rasedusaegset lekkimist, sagemini GDM korral.

      📘Laktogenees II käivitumine on seotud sünnitusjärgse perioodiga ning selle  oluliseks tunnuseks on kolostrumi koostise muutus. Kui laktogenees I  ajal on kolostrumis kõrge üldvalgu, immunoglobuliinide, Na ja kloriidide sisaldus ning iseloomulik on madal laktoosi, kaaliumi, glükoosi sisaldus, siis platsenta sünniga seotud progesterooni ja platsentaarse laktogeeni väärtuste järsk langus toob endaga kaasa Na ja kloriidide sisalduse languse ning suurenevad laktoosi väärtused. Laktoos on rinnapiimas domineeriv osmolüüt, seega Intratsellulaarse laktoosi järsk suurenemine soodustab vee „tõmbamist“ laktotsüüti  ja selgitab märkimisväärset rinnapiima koguse suurenemist. 

      👉Protsessi käigus tõusevad sekretoorse IgA, laktoferriini väärtused, mis jäävad kõrgeks kuni 48. h sünnitusjärgselt, kontsentratsioon langeb kiiresti 2.sünnitusjärgsel päeval ning on seotud rinnapiima koguse suurenemisega. Ka inimpiimale iseloomulikud oligosahhariidide väärtused tõusevad kuni 4.sünnitusjärgse päevani saavutades max väärtuse 20g/kg, seejärel hakkavad väärtused langema. 

      👉Suurim on ternespiima eritumine 36-95 sj.h jooksul, kogus kuni 500 ml 4.sj päevaks, mis  on ema poolt tajutud piimapaisu ja lekkimisena. Rinnapiima teke intensiivistub nii imetavatel kui mitteimetavatel emadel, ternespiima koostis on sama. 4.päeval toimub imetavate emade ternespiima üleminek üleminekupiimaks, kuid  mitteimetavatel emadel toimub taandareng. 

    • 👉Rinnapiima kogus

      Võib öelda, et kõik mis mõjutab vastsündinu imemise sagedust, intensiivsust ja kestust, mõjutab  rinnapiima hulka. 

      • Hiline imetamise alustamine- väga tugeva mõjuga tegur edaspidi piimasegude kasutamisel
      • Ebaefektiivne imemine, ebaõige asend ja imemisvõte
      • Harvad ja lühikesed toidukorrad – puudub adekvaatne stimulatsioon ja piima eemaldamine
      • Unine, väheaktiivne laps – vajalik äratada iga 2-3 tunni järel

      👉Ema seisundid, mis võivad mõjutada rinnapiima kogust

      • aneemia, diabeet; hüpotüreoos
      • ülekaalulisus, ema tõsine vaegtoitumus 
      • suitsetamine; alkohol; uimastite kasutamine;
      • psühhosotsiaalsed faktorid (soovimatus imetada või surve imetamise lõpetamiseks)
      • ebapiisavalt arenenud näärmekude
      •  väsimus, stress 
      •  ravimite kasutamine (östrogeenid, antihistamiinikumid suures doosis, diureetikumid)
      •  peetunud platsenta osised,   võimalik uus rasedus
      •  rinna operatsioonid (rindade vähendamine, suurendamine)
      • loobumine öistest toidukordadest, toitmine kindlatel kellaaegadel
      • varajane (enne 3 nädala vanuseks saamist) toidu pakkumine pudelist

      NB! Rinnapiima kogust vähendab, kui piimasegu pakutakse lapse rahustamiseks – vähendab rinnaga toitmise kordi, väheneb rindade stimulatsioon ja toodetava rinnapiima kogus.

      👉Lapse seisundid, mis mõjutavad rinnapiima kogust:

      • Haigus/enneaegsus/sünnitrauma- laps ei jaksa imeda, ega tühjenda rinda
      • keelekida

      🎯Rinnapiima kogust ei mõjuta:

      • Ema vanus
      • Menstruatsiooni algamine
      • Lapse vanus
      • Keisrilõikega sünnitus
      • Enneaegne sünnitus

    • 👉Vähenenud rinnapiima koguse võimalikud tunnused:

      • last on raske äratada, uinub rinnal;
      • pikad/kestvad toidukorrad;
      • ei ole kuuldavat neelamist;
      • rinnapiima ei eritu pumbates/pigistades;
      • laps on imetamise järgselt rahulolematu või loid;
      • lapse nahaturgor on langenud reitel ja tuharatel, limaskestad kuivad;
      • iste on kõva, harv;
      • lapse vähene/ebapiisav kaaluiive;
      • kontsentreeritud uriini eritumine, väikeses koguses ja harva.

    • 👉Põhjendamata piimaseguga toitmise otsused:

      • Emal on tunne, et piima ei ole tekkinud veel ja on vaid ternespiima tilgad;
      • suure kaalulanguse ja dehüdratatsiooni tekke vältimiseks,  sageli pikeneb haiglas olemise aeg;
      • hüpoglükeemia ennetamiseks, kuid piimasegu võib olla vajalik hüpoglükeemia raviks;
      • hüperbilirubineemia ennetamiseks: sage imetamine toimib ennetavana, ternespiim omab lahtistavat toimet.  lahtistina;
      • ema tarvitab ravimeid, millest tegelikkuses on enamus ohutud. Kontrollida ravim LactMed andmebaasist. Vajadusel vahetada ravim sobivama vastu;
      • emal ebaregulaarne toitumine ja vähene vedeliku tarbimine. Korrigeerida ema toitumist; 
      • piimasegu rahustab rahutut last, õpetada emadele teisi lapse rahustamise võtteid ( NNK, "white noise", laulmine, kiigutamine vms);
      • laps on pidevalt rinnal;
      • emale puhkuse andmiseks, samas on emade-laste lahutamisel emad rahutud ja ei puhka piisavalt;
      • valusad rinnanibud, põhjuseks ei ole imetamise kestvus ega sagedus vaid ebaõige imemisvõte ja -asend. 

    • 🎯Imetamise ajal on vastunäidustatud järgmised ema ravimid:

      1. Vähktõve vastased tsütotoksilise kemoterapeutikumid
      2. Tugevad rahustid (Liitium), osad antiepileptilised ravimid, opioidid
      3. Metotreksaat (tsütostaatikum)
      4. Ergotamiin (migreeni ravim)
      5. Radioaktiivsete isotoopidega tehtavad uuringud – lubatud toita 2 kuud peale uuringut;

  • ✅ Rasedusaegne ettevalmistus

    📘Pered peavad saama kvaliteetset ja erapooletut infot imiku toitmise kohta. Juba raseduse ajal ja ka sünnitusjärgselt tuleks jagada vajalikku teavet, et ema saaks teha teadliku otsuse parima toitmisviisi kohta. Edukas rinnaga toitmine sõltub ema ja pere poolt õpitust, kaasaegsest juhendamisest ja asjakohasest toetusest. Lapseootel pere rasedusaegne juhendamine ja nõustamine rinnaga toitmise teemadel loob olulise aluse imetamise edasisele õnnestumisele. 

    📘Antenataalselt jälgitud rasedad vajavad teavet rinnapiima tähtsusest ja kasulikkusest, imetamise olulisusest ja selle mõjust lapse ja ema tervisele, vahetu ja püsiva nahk naha kontakti, imetamise varase alustamise olulisusest, lapse “näljamärkide” varasest äratundmisest, ema ja lapse pidevast koosolemise (rooming-in) olulisusest ning imetamisasenditest ja hea imemisvõtte tagamisest.

    📘Ülevaade 18 kvalitatiivsest uuringust näitas, et  emad ootavad raseduse ajal praktilist teavet vastsündinu toitmise kohta. Rasedus on võtmeaeg, mil teavitada naisi rinnaga toitmise tähtsusest, motiveerida ja toetada nende otsuseid.

    📘Ema ja lapse vaheline kiindumussuhe  saab alguse sünnitustoas, kui algatatakse esmane nahk naha kontakt.  Vallandub oksütotsiinirefleks, mis soodustab ema ja lapse kiindumussuhet ja vähendab nii ema kui lapse  stressi, mõjutab immuunsüsteemi toimimist. 

    • Eristada saab rinnapiima bioloogilisest koostisest tulenevaid ja imetamise, kui protsessi kasutegureid.

      📘 Rinnapiima koostisest tulenevad kasutegurid lapsele:

      1. Alumiste hingamisteede infektsioone 72% vähem esimese eluaasta jooksul,  RS-viirusnakkuse puhul 74% väiksem lisahapniku vajadus, haiglaravi kestus lühem,  23% väiksem otiidi esinemissagedus.
      2. Seedetrakti nakkusi  64% vähem, kaitsev toime kestab veel kaks kuud pärast imetamise lõpetamist, nekrootilise enterokoliidi esinemissagedus 58% väiksem.
      3. Äkksurma sündroom: rinnaga toitmine vähendab esinemissagedust 36%
      4. Tsöliaakia: kui laps on gluteeni sisaldava toidu pakkumisel rinnapiimatoidul, väheneb esinemine
        52%
      5. Lapseea leukeemia: rinnaga toitmise kestvus mõjutab esinemissagedust
      6. Ülekaal: 15 - 30% väheneb teismeliste ja täiskasvanute ülekaalulisus, kui neid üldse
        rinnapiimaga on toidetud. Kasu sõltub imetamise pikkusest!
        Rinnast toitmise kestus mõjutab pöördvõrdeliselt ülekaalulisuse esinemist, iga
        lisakuu vähendab riski 4%
      7. Diabeet: 1.tüüpi diabeedi esinemine väheneb 30%, kui last on rinnast toidetud vähemalt 3
        kuud;  2.tüüpi diabeedi esinemine väheneb 40% 

      👉Rinnaga toitmise kasutegurid emale:

      • Tugevdab ema ja lapse vahelist sidet​

      • Kiirem sünnitusest taastumine​

      • Kiirem raseduseelse kehakaalu taastumine​

      • Väheneb munasarja- ja rinnavähi tekkerisk​

      • Väheneb osteoporoosirisk​

      • Väheneb kardiovaskulaarhaiguste risk​

      • Väheneb diabeedi risk

      📌Uuemad uuringud toovad uusi tõendeid ema ja lapse vahelise omavahelise kontakti tähtsuse kohta rinnaga toitmise ajal. Näiteks eraldub rinnalt imemisel oksütotsiin, prolaktiin ja muud hormoonid, mis soodustavad ema ja lapse  vahelise sideme teket ning vähendavad mõlema füsioloogilist stressi. Rinnapiimas sisalduvad hormoonid stimuleerivad imiku söögiisu, kujundavad une mustrit ning hormonaalseid, füsioloogilisi ja ainevahetuse muutusi imetamise ajal. 

      👉Imetamise ajal suhtlevad ema ja lapse immuunsüsteemid omavahel. Ema organism jagab oma mikrobioomi elemente rinnapiima kaudu lapsele. Need "head" bakterid elavad soolestikus ja aitavad seedida toitu, võidelda infektsioonidega  ja reguleerida lapse arenevat immuunsüsteemi.

      👉Rinnapiim on muutuvas olekus ja kohanemisvõimeline elustoiduallikas, mis pakub enamat kui vaid toitaineid. Rinnapiim sisaldab toitvaid ja mittetoitelisi bioaktiivseid aineid (nt hormoonid, immuunfaktorid, oligosahhariidid ja elusad mikroobid), mis kollektiivselt ja keeruka vastastikmõju kaudu on omavahel ühenduses.  

      👉Rinnapiima koostis muutub iga toitmiskorra jooksul ja vastab imiku arengule vastusena ema-lapse  füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile. Varasemate ja uute tõendite põhjal on selgunud, et rinnaga toitmise koostoimeid ja tulemusi ei saa kunstlikult korrata. Uuringu tulemused näitavad, kuidas rinnapiima toitainelised, mikroobsed ja bioaktiivsed komponendid omavahel suhtlevad ning kuidas rinnapiima koostis muutub sõltuvalt ema ja lapse koostoimest rinnaga toitmise ajal.

      📌Viimased uuringud näitavad, et rinnapiima koostist ja mikrobioomi mõjutab ema mikrofloora ja imiku suu mikrobioom. Lisaks aitab rinnapiima mikrobioom kaasa antibiootikumiresistentsuse geenide suhteliselt väikesele arvukusele, eriti vähemalt kuus kuud rinnaga toidetud imikute seas. Täiendavad uuringud näitavad, et rinnapiima rakuvälised vesiikulid sisaldavad vähemalt 633 valku, mille olemasolust varem ei teatud. Tundub, et need uudsed valgud osalevad rakkude kasvu ja põletiku reguleerimises ning suu epiteeli terviklikkuse tagamises.  Need ekstratsellulaarsed vesiikulid sisaldavad ka mikroRNA-d, mis reguleerib geeniekspressiooni ja kontrollib kasvu, põletikku ja T-regulatoorsete rakkude aktivatsiooni, mis omakorda  kaitseb last võimalike autoimmuunhaiguste ning nekrotiseeriva enterokoliidi eest. 

    • Rinnapiim on inimlapse liigiomane ja sobivaim toit tervise ja arengu toetamiseks (WHO 2020).

      👉Esmane piim e  ternespiim
      • Väike kogus
      • Esimese 24 tunni jooksul 15 +/- 11 ml
      • Järgnevatel päevadel 50→190→400 ml / 24h
      • Tugev nakkusvastane kaitse (interferoon, fibronektiin jt)
      • Kasvufaktorid (epidermaalne kasvufaktor)
      • Pankrease sekretoorse trüpsiini inhibiitor
      • Kõrge rasvlahustuvate vitamiinide A,E, karotenoidide sisaldus
      • Lahtistav toime, vähendab bilirubiini tagasiimendumist

      📘RINNAPIIMA KOOSTIS

      👉Valgud:

      Rinnapiimas 40% kaseiini, 60% vadakuvalke (Lehmapiimas 80% kaseiini, 20%
      vadakuvalke)
      • – a-laktalbumiin 0,26g/100ml – Laktoferriin 0,17g/100ml
      – Lüsosüüm 0,05g/100ml
      – IgA 0,1g/100ml
      • – IgG 0,003g/100ml – IgM0,002g/100ml
      • Omastatavad 90% ulatuses
      • Mittevalguline lämmastik 20 – 25% rinnapiimaüldlämmastikust (peptiidid, uurea, nukleotiidid jt)
      • Kontsentratsioon ei ole mõjutatud ema toitumisest

      👉Aminohapped:

      • Rinnapiimas leiduvast 20 aminohappest 8 on asendamatud
      • Tsüsteiin (3 – 6mmol /100 ml)
      • Metioniin : tsüsteiin (1:1)
      • Madal fenüülalaniini, türosiini sisaldus
      • Tauriin (27 – 67mmol /100ml) – puudub lehmapiimas, osaleb silma ja aju arengus, imikud ei suuda tauriini sünteesida.

      👉Rasvad:
      • Annavad 50% energiast

      • Kõige muutlikum rinnapiima koostisosa
      • 98 % triatsüülglütseroolid (triglütseriidid)
      • Kergesti seeditavad, omastatavad (85 - 95%) tänu lipaasile;
      • Tase kõrgem järelpiimas, toidukorra lõpul.
      • Asendamatud rasvhapped vajalikud lapse närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte
      kasvuks.

      Rasvlahustuvate vitamiinide transportijad.

      👉Rasvasisalduse mõjutajad:
      • Toidukorra lõpul rasvasisaldus suureneb
      • Piimakoguse suurenedes rasvasisaldus väheneb
      • Vahetult sünnituse järel kõrgem fosfolipiidi ja kolesterooli tase
      • Lühema raseduse kestuse juures LC-PUFAde tase kõrgem
      • Suurema raseduste arvu juures endogeenne (organismis tekkiv) rasva süntees alaneb
      • Mida lü̈hem toitmiste vaheline aeg, seda kõrgem rasvasisaldus piimas
      • Suur rasedusaegne kaaluiive suurendab rasvasisaldust piimas
      • Ema rasvavaene toit suurendab LC-PUFAde sünteesi
      • Ema suitsetamine vähendab rasvasisaldust

      👉Süsivesikud
      • Annavad 40% energiast
      • Laktoos 6,8g /100ml
      – Sünteesitakse piimanäärmes
      – Galaktoosist ja glükoosist koosnev disahhariid
      – Soodustab Lactobacillus bifiduse kasvu sooles;
      – Soodustab kaltsiumi, raua imendumist
      – Soodustab närvisüsteemi arengut
      • Oligosahhariidid 1,5g /100ml
      – Soodustavad Lactobacillus bifiduse, bifidobakterite kasvu
      – Kaitsevad sooleinfektsioonide eest

      👉Bioaktiivsed ained
      • Kasvufaktorid – soodustavad soole kasvu, funktsiooni küpsemist
      – Epidermaalne (EGF)
      – Närvi (NGF)
      – Insuliin-sarnane (IGF)
      • Hormoonid – soodustavad soole küpsemist
      – Prolaktiin (soodustab T-ja B-lümfotsuüütide kasvu
      – Kortisool

      👉Kilpnäärme hormoonid
      –  Kortikosteroidid, AKTH
      –  Insuliin
      –  Kaltsitoniin

    • Nõustamisvestluse ja perekooli loengute käigus käsitletud  teemad                                                       

      • Rinnapiima ja imetamise kasulikkus lapsele ja emale;

      • varase nahk naha kontakti olulisus;

      • rinnapiima tootmise ja selle vallandumise mehhanismid;

      • õige imemisasend ja -võte, kuidas  neid hinnata;

      • vastsündinu toitmise eripära kolmel esimesel elupäeval;

      • rinnaga toitmise sagedus, rõhutades lapse nõudmisel toitmist, kuid mitte vähem kui 8 korda ööpäevas; 

      • öise toitmise olulisus rinnapiima tootmise käivitumisel ja jätkumisel, 

      • piimasegu, luttide ja lutipudelite kasutamise riskid;

      • rinnapiima käsitsi sõõrutamise õpetus  ja vajadusel rinnapumba kasutamine;

      • „Imetamise strateegia“ tutvustamine ja suunised materjali leidmiseks;

      • kuidas hinnata, kas laps saab piisavalt piima?

      • probleemid, mille korral kontakteeruda imetamisnõustajaga;

      • informatsioon sünnitusjärgsete tugiteenuste kohta.

    • Norra film "Rinnapiim on lapsele parim" URL

      Filmi avanemiseks klikake palun nupul Vaadake YouTubes

  • ✅ Vahetu sünnitusjärgne aeg

    📘Varajane nahk naha kontakt (NNK) ema ja vastsündinu vahel on määratletud, kui lapse alasti keha asetamine ema paljale rinnale ja ülejäänud lapse kehaosade katmine sooja tekiga esimese tunni jooksul pärast sündi.  Nahk naha kontakt võiks kesta nii kaua kui võimalik või vähemalt kaks tundi, mille jooksul toimub esimene imetamine.

    🎯Ema ja lapse vaheline nahk naha kontakt on vahetult peale sündi väga tähtis ja vajalik. Ema hoiab oma keha soojusega lapse soojana, see rahustab ema ja last, aitab stabiliseerida lapse südametegevust ja hingamist, toetab ainevahetuse kujunemist, veresuhkru stabiliseerumist, võimaldab lapsel rinda otsida ja ise rinda haarata, koloniseerib lapse keha ja seedetrakti ema normaalsete keha bakteritega, vähendab lapse kisa ning sellega väheneb stressi ja energia kaotus, tugevneb kiindumussuhte teke ema ja lapse vahel. Kui laps stimuleerib puudutustega ema keha ja rinda ning hakkab rinda imema, tõuseb ema organismis oksütotsiini tase, mis soodustab emaka kontraktsioone ja kiirendab platsenta irdumist, väheneb sünnitusjärgse verejooksu risk.

    🎯Nahk naha kontakt

    📘Kui nahk naha kontakt ema ja lapse vahel ei ole võimalik, saab pakkuda nahk naha kontakti teise vanemaga või tugiisikuga. Laps pannakse riieteta mähkmega pikisuunas paljale rindkerele, kaetakse tekiga, müts peas. Nahk naha kontakt suurendab lapse rahulolu, soodustab suhtlemist vastsündinuga, hoiab lapse kehatemperatuuri.  Laps nutab vähem ning hiljem õnnestub ema juures esmane imetamine paremini. Oluline on, et oodatakse vastsündinule rutiinsete protseduuride tegemisega, mis vajavad emast eraldamist nagu kaalumine, mõõtmine, pesemine, neonatoloogi läbivaatus, riietamine, teki sisse mähkimine.

    📘Varane nahk naha kontakt loob parimad tingimused esmaseks imetamiseks, mis omakorda soodustab laktatsiooni ning tugevdab ema-lapse lähedust ja imetamise õnnestumist. Esmasel imetamisel saab laps ternespiima ehk kolostrumi, mis on kõrge toiteväärtusega ja  sisaldab olulisi antikehasid ja muid immuunaktiivseid aineid, mis on kaitsva toimega lapse tervisele. Varane imetamine on oluline rinnapiima produktsiooni stimulatsiooniks, laktatsiooni käivitumiseks ning rinnaga toitmise jätkumiseks. Ternespiima kogus on esimestel toitmiskordadel väga väike, kuid see on lapsele piisav. 

  • ✅ Emade toetamine

    📘Naise ja pere toetamiseks selgitatakse imetamise füsioloogiat ja antakse praktilisi soovitusi rinnapiima tekke toetamiseks, imetamiskordade sageduseks ning kestuseks. Sünnitanud naistele ja teisele vanemale näidatakse, kuidas laps rinnale asetada ja kuidas tagada ning ära tunda tõhus imemisvõte. 

    Peredele ei anta piiravaid soovitusi toidukordade ajalise kestvuse suhtes, välja arvatud juhtudel, kui see on ema ja/või lapse seisundit arvestades oluline. Soovituslik aktiivse imemisega  toidukordade arv on 8-12 korda ööpäevas. Personal julgustab ema imetama lapse vajadustest lähtuvalt, annab nõu, kuidas tulla toime sagedasemate raskustega, nagu lapse unisus rinnal ja/või rahutus.

    👉Vaatamata sellele, et rinnaga toitmine on loomulik, vajab enamik emasid imetamisel abi ja juhendamist. Isegi kogenud emad võivad kokku puutuda erinevate uute väljakutsetega. Lapse rinnaga toitmisel on oluline teada, milline on vastsündinu ettevalmistus rinnalt imemiseks. 

    ✅Vastsündinul on 16 kaasasündinu refleksi, mis on eluks vajalikud ja aitavad kohaneda üsavälise eluga. Neist rinnaga toitmist toetavad järgmised:

    Imemisrefleks on lapsel olemas 18.-24. rasedusnädalal. Refleks ilmneb, kui nibu puudutab suulage. See on abiks rinna haaramiseks.

    Neelamisrefleks on arenenud 11.-16. rasedusnädalal.  Kui suu on täitunud piimaga, siis laps neelab. Selle järgi saab aru, kas laps saab piima rinnast kätte.

    Otsimisrefleks on olemas alates 32. rasedusnädalalast.  Puudutades lapse huuli või lõuga, avab ta oma suu ning hakkab otsima. See tuleb kasuks  rinna haaramisel ja imemisvõtte saamiseks.

    👉Vastsündinu kaalulangus on normaalne füsioloogiline protsess- seoses üsasisese rakuvälise vedeliku eritumisega uriiniga ja mekooniumi eritumisega.

    Keskmiselt on ainult rinnapiima toidul oleva lapse kaalulangus 5,5%. Suurem kaalulangus võib esineda keisrilõike teel sündinud lastel. 5% vaginaalselt sündinud lastest kaotab >10% sünnikaalust 48 elutunniga.

    👉25% keisrilõike teel sündinud lastest kaotab 72 tunniga >10% sünnikaalust.  Enamus  kaalulangusega lastest ei vaja siiski piimasegu. Kaalulanguse põhjus võib olla  emale sünnituse/keisrilõike ajal manustatud infusioonravi. Kaalulanguse protsent ei näita alati rinnaga toitmise edukust! Kaalulanguse korral on oluline enne sekkumist jälgida lapse aktiivsust, eritamise sagedust ja imemistehnikat. Abiks on kaalulanguse kalkulaator.

    • IMEMISVÕTE

      👉Efektiivse imemisvõtte saavutamiseks:

      1. Laps on emaga kõht vastu kõhtu, nina ja rinnanibu kohakuti.

      2. Lapse pea võiks kergelt kuklasse sirutunud, nii et ülemine huul puudutab rinnanibu, see aitab tal suud avada.

      3. Kui lapse suu on laialt avatud, võib vajadusel aidata tal rinda haarata, suunates rinnanibu suulae suunas nt C, U,V-võttega.

      4. Kui laps haarab õigesti, on rinnanibu ja enamus nibuväljast  sügaval lapse suus. Välisel vaatlusel on nibuvälja näha rohkem lapse ülemise huule kohal, vähem alumise huule all (oleneb lapse suu anatoomiast nt tahapoole ja väikese lõuaga ei pruugi laps suud piisavalt suurelt suuta avada).

      5. Õige haardega on lapse lõug vastu rinda ja põsed punnis.  Õiges asendis saab laps imeda, neelata ja hingata mugavalt ning emal ei ole vaja rinda sõrmedega teotada kartuses, kas laps saab hingata.

      6. Kui lapse nina tundub olevat liiga tihedalt vastu rinda, siis tuleks lapse keha tuharatest nihutada ema kehale lähemale või mõne sentimeetri allapoole, see soodustab pea tahapoole kallutamist ja nina vabanemist.  

      7. Lapse lõug liigub rinnalt imedes  ette-taha ning imemisliigutused jõuavad kõrvadeni.

      8. Mida sügavam on haare, seda mugavam on ema jaoks imetamine  ja seda paremini saab laps rinnapiima kätte. Kui lapse haare on pindmine, siis põhjustab see emale valulikkust.

      9. Alguses imeb laps kiirete imemisliigutustega, seejärel pikemate ja sügavamate liigutustega, mis vahelduvad hingamisega. Kuulda on neelatused.
      10. Kuulda ei tohiks olla klikkivat häält, mis võib olla põhjustatud valest imemisvõttest ja lutivõttest.

      🎯Olulisem kaasa!

      Imemisvõte on õige, kui:

      • laps on tihedalt ema keha vastas, näoga rinna poole, pea ja keha ühel joonel,
      • lapse suu on laialt avatud,
      • alumine huul on väljapoole  pööratud,
      • suhu on haaratud nii rinnanibu kui suur osa nibuväljast,
      • ninaots ja lõug, vahel ka põsed on surutud vastu rinda, põsed "punnis",
      • kuulda on rütmilist hingamise-imemise-neelamise tsüklit.

    • IMETAMISASENDID   

      Asendid

      Erinevate imetamisasendite leidmisel on oluline leida emale mugav ja toestatud imetamisasend, et ei peaks kummarduma ega küürutama lapse poole. Asendi võib toestada näiteks padjaga, rullikeeratud teki või käterätiga.

      Kõikide asendite puhul on oluline jälgida, et lapse nina-nibu oleksid kohakuti, lapse keha ja pea ühel joonel. Jalgade alla võib toestuseks panna väikese pingi või padja. Kui on vaja last rinnale lähemale tuua haaramise hetkeks, siis seda teha kuklatagust toetades, mitte pealaest surudes.

      ✅Külili asend on mugavad asendid emale keha puhkamiseks ja sünnitusjärgselt, kui esineb rebendeid sünnitusteedes, mille tõttu istumine on ebamugav ja valulik, samuti keisrilõike järgselt. Toestada lapse seljatagune kas ema oma vaba käega, rullikeeratud teki või lina, padjaga, et laps oleks emale võimalikult lähedal, kõht vastu kõhtu, nina ja nibu kohakuti, laps avaks suud suurelt, huuled oleksid väljapoole pööratud.

      ✅Bioloogilist asendit soovitame kasutada, kui rinnanibud on lamedamad, laps ei ava suud suurelt ning piimavool on tugev ja istumine on rebendite tõttu ebamugav. Asendit saab kasutada voodis või diivanil. Laps asetatakse kõhuli asendis vastu ema kõhtu, nina nibu kohakuti, ema käte alla toestuseks panna padi, tekk vm, et asend oleks mugav ja turvaline. Ema saab vajadusel  nibuvälja toestades lapsele haaret suunata suulae suunas.

      ✅Istuv asend - siin  toetab ema lapse pea oma küünarvarrele, ning toetab lapse selga käsivarrega nii, et lapse pea ja keha on ühel joonel, nina-nibu kohakuti. Kui emale tundub, et lapse nina on väga rinna vastu surutud, siis aitab lapse asendi kohandamine mõned sentimeetrid lapse keha  allapoole viies. Lapse alumine käsi võib jääda ema rinna alla.

      Teine võimalus istudes imetada on toetada last teise käe käsivarrel. Kui istumine on lahkliha rebendi tõttu ebamugav, siis valida mõni muu asend.

      ✅Jalgpalli asend - Kasutada näiteks keisrilõike korral, kaksikute toitmiseks, lapse rinna eelistuse korral, et lapsele tekitada sarnane asend kui oma lemmik rinnal imedes. Hea kasutada, kui esineb rinna anatoomiline iseärasus näiteks rinnanibu hoiab külje suunas, nii sobitub nibu paremini lapse kurgulakke. 

      🎯Olulisem kaasa: aita emal leida mugav asend, toesta vajadusel patjadega või imetamispadjaga, aita emal laps tuua rinnaga ühele tasandile nii, et lapse pea ja tuharad oleksid samal joonel, kõht tihedalt vastu ema kõhtu, nina-nibu kohakuti. Ema saab last toetada käega kukla tagant ja seljalt. 

    • Imetamisasendid Lehekülg

    • RINNAPIIMA SÕÕRUTAMINE

      Rinnapiima sõõrutamise ehk piima käsitsi väljutamise eesmärk on aidata rinnal tühjeneda, ennetada või leevendada piimapaisu, toetada rinnaga toitmise alustamist, stimuleerida rinnapiima teket ja koguda lapsele rinnapiima olukorras, kus laps ei saa ise rinnalt imeda. 

    • Rinnapiima sõõrutamine Lehekülg

    • SAGEDASEMAD IMETAMISPROBLEEMID JA LAHENDUSED

      ✅Rinnanibude tundlikkus, valulikkus

      Esimestel nädalatel enamasti füsioloogiline, kui imetamise alustamisel tajutav mõnikümmend sekundit tundlikkus nibudes, mis leeveneb. Seotud rinnanibude elastuse ja venivuse tekkega. Jälgida õiget imemisvõtet, tehnikat ja asendit, vajadusel korrigeerimine ning nibude hoolduse õpetus (õhuvann, rinnapiim nibudele, nibukreem/salv vm).

      👉Kui valulikkus püsib (see ei ole normaalne), siis kontrollida imemistehnika, nibude anatoomia (lame, sissepöördunud, suurus). Valele võttele viitab imetamise lõpetamisel uue huulepulgakujuline nibu (nn viltune nibu) ning nibul marrastused või lõhed.

      Valulikkust võib põhjustada lapsel keelekida, soor või vasospasm rinnanibudel.

      Keelekida vabastamise otsustab lastearst, oluline jälgida lapse imemisefektiivsust ning -tehnikat.

      ✅Vasospasm tekib siis, kui veresooned ahenevad, mis põhjustab spasmi. Vallandub enamasti temperatuuri järsul muutumisel, nibudel võib tekkida lillakas, tumeroosa või kahvatu värvitoon (võib esineda ühte või mitut värvitooni) või vale imemisvõtte tagajärjel.

      👉Sümptomid: nibus terav, põletav, kipitav, tuikav valu, mis süveneb temperatuuri erinevuste tekkel (külmas). Võib esineda nii imetamise ajal, kui vahepealsel ajal, kuid sagedamini kohe peale toitmist kuna nibu on märg ja puutub kokku külma õhuga.

      👉Leevendus: vältida järske temperatuuri erinevusi, toitmise lõpetades kohe rinnad kinni katta, vältida õhuvannide tegemist, kasutada sooja kompressi, teha rindadele kerget massaaži verevarustuse paranemiseks, jälgida õiget imemisvõtet. Rinnanibude kiiremaks verevarustuse taastamiseks võib kasutada vastupidise surve tehnikat (vt allpool pildid) Kui vasospasmi sümptomaatika ägeneb, tuleks naisel pöörduda imetamisnõustaja vastuvõtule, kes soovitab leevenduseks toidulisandeid ning terapeutilist ultraheliravi.

      ✅ Soor on pärmseene infektsioon, mille tavaliselt põhjustab seen Candida albicans. Candida esineb meie kehas loomulikult ja tavaliselt ei tekita see meile probleeme. Teatud olukorras nt antibiootikumravi järgselt, võib mikrofloora muutuda ja põhjustada soori sümptomaatikat. Sooriga seostatakse järgmiseid sümptomeid: sügelus, kipitus, põletus, torkiv, terav valu nibudes, ketendav või läikiv nahk nibu ja nibuvälja piirkonnas. Soorile viitavad ka tundlikud, katkised nibud, mis ei parane vaatamata adekvaatsele rinade hooldusele ja õigele imemistehnikale. Enamasti võimendub peale imetamist. Lapse suu limaskestadel, sagedamini keelel võib esineda tugev valge, kohupiima sarnane katt, mis puhastamisel ei eemaldu. 

      🎯Ravi: mikonasool geel (daktarin geel), sagedased õhuvannid nibudele, rinnapatjade kasutamisel vahetada sagedasti, vältida rasvaseid rinnakreeme nt lanolin. Teise võimalusena Klotrimazol kreem (2-3x päevas), kuid see tuleb enne imetamist maha pesta.

      Jälgida hügieeni-kätepesu-ihupesu, jm tarvikute sterilisatsioon peale kasutamist. Kui sümptomid ägenevad ja ei taandu, siis vajalik imetamisnõustaja visiit ravi efektiivsuse hindamiseks või ravi muutmiseks nt suukaudne ravi flukonasool kapslitega.

      ✅Piimapais

      Tekib umbes 2.-6. päeval peale sünnitust, naisel on rinnad valulikud ja kõvad. Samuti võivad turses olla nibu ja nibuväli.

      Põhjused: hilinenud esimene imetamine, beebi sööb harva või ebaefektiivselt.

      👉Lahendused: Enne toitmist silitada rindu õrnalt nibu suunas või soojenda seda õrnalt, et piima voolamine paraneks.

      Kasutada lümfidrenaaži.

      Kasutada toitmise vahel jahedat kompressi, et vähendada turset.

      Äratada laps toitmiseks, kui rinnad muutuvad täitunud ja ebamugavad, eriti öösel.

      Vajadusel sõõrutada pärast toitmist rinda minimaalses koguses, et muutuks veidi pehmemaks.

      Nibuvälja turse korral kasutada vastupidise surve tehnikat.

      Pilt: Australian Breastfeeding Association

      ✅Rinnapõletik ehk mastiit

      Võimalikud põhjuseid:

      • ummistunud piimajuha, algpõhjuseks võib olla vasospasm ehk Raynaud’s sündroom
      • piimavill
      • piimatsüst ehk galaktotseele
      • rinna mikrobioomi muutused
      • lahendamata piimapais
      • rinnapiima ületootlikkus
      • harv ja ebaregulaarne imetamine
      • vale imemisvõte või -tehnika, mille tagajärjel ei tühjene rind efektiivselt
      • sõrmede liiga tugev surve rinnale toitmise ajal või liialt tugev rinna massaaž
      • ebamugav, kitsas, traatidega, pigistav rinnahoidja
      • järsk imetamise lõpetamine, võõrutamine rinnast
      • rinnanibulõhest tekkinud bakteriaalne mastiit
      • ema stress ja väsimus, nõrgenenud immuunsuse tase

      Sümptomid: rinna hellus, valu ühes rinna osas, rinnapiima koguse vähenemine, raskendatud rinnapiima väljumine, probleemse koha kuumamine, roosatus, punetus, turse, ummistunud kohas tunda ületäitunud sagar ehk tükk, väsimus, külmavärinad, üldine halb enesetunne (gripilaadsed sümptomid) ja palavik võib tõusta üle 38C0.

      Kui palavik ja halb enesetunne püsivad 24-48 tundi, siis vajalik pöörduda erakorraliselt sünnitusmaja vastuvõttu (regulaarse palavikualandaja foonil ei pruugi temperatuur kõrgele tõusta, kuid pöörata tähelepanu ülejäänud sümptomitele).

      Vastavalt mastiidi raskusastmele, võib vajalik olla antibiootikumravi 10-14 päeva. Leevendamise juhiste järgimisel taandub enamasti sümptomaatika ise kuni 48 tunni möödudes.

      👉Efektiivne on kasutada lümfidrenaaži, selle toimel hakkab liikuma lümfivedelik, väheneb turse .

      • Tehnika: väga õrnalt silitava/tõstva liigutustega puuduta rinnal olevat nahka suunaga nibust kaenlaaluse suunal. Tee kaenlaaluse ning rangluu kohal kümme väikest ringjat liigutust.
      • Sõõrutamise tehnikat ja rinna massaazi õpi SIIN
      • Külmakott või jahe kompress, puhtaks pestud jahe kapsaleht haigestunud kohale leevendab ebamugavust ning vähendab turset ja põletikku
      • Õrn massaaž ringjate liigutustega üle kogu rinna ja rinna võimlemise tehnika võivad soodustada rinnapiima paremat vabanemist.
      • Vältida rinna tühjaks pumpamist kuna viimane suurendab koe turset ja põletiku riski. Kui rinna tühjendamine on vajalik, siis eelistada rinnapiima käsitsi sõõrutamist ning väldi ületootlikkust – sõõrutada vaid lapsele vajaminev kogus. 
      • Jätkata haigestunud rinnaga toitmist, see pole nakkav ega lapsele ohtlik
      • Nibuvälja ning nibu turse korral kasutada vastupidise surve tehnikat 
      • Palaviku, valu  ja põletiku leevendamiseks võib kasutada  valuravi T.Ibuprofeni 400mg ja T.Paracetamoli 1g 8 tunni järel, või võtta eraldi annustena T.Ibuprofeni 400mg või T.Paracetamoli 500mg-1g 6-8 tunni järel.
      • Võtta juurde toidulisandina T.Letsitiin 1000-1200mg 3-4 x ööpäevas (piima ületootlikkuse korral pigem väiksem ööpäevane annus 1-2x päevas).
      • Immuunsuse ja mikrobioomi toetamiseks võib võtta probiootikume (võiks sisaldada tüvesid Lactobacillus fermentum, Lactobacillus salivarius)
      • Rinnale terapeutiline ultraheli teraapiat (1 MHz, 2.0W/cm2, 5-6 minutit).

      Uuringute järgi võib soe kompress, dušš sümptomaatikat ägestada, kuid mõnele naisele pakub see leevendust. Jälgida individuaalselt sobivust.

    • Rinna massaaž Lehekülg

    • 📌 Mõtlemisülesanne

      Kuidas toetada ema, kes arvab, et tal ei ole piisavalt rinnapiima?  

      🎯 Millised on 4 teemat, millest tuleks rääkida? 

      🎯 Milliseid suhtlemise põhioskusi kasutate, et pakkuda piisavat toetust?

  • ✅ Alternatiivsed toitmisviisid

    📘Lapsevanematele tutvustatakse ja õpetatakse vajadusel esimese valikuna sõõrutatud rinnapiima või piimasegu pakkumiseks (näiteks hüpoglükeemia korral) kasutama alternatiivseid lisatoidu andmise viise (topsist, süstlast, tassist, lusikast, sondiga sõrmelt toitmist). Meditsiinilise näidustuse korral õpetatakse alternatiivina lutipudelist toitmist (näit. ema haiguse tõttu, kui imetamine on vastunäidustatud). 

    🎯Piimaseguga toitmise riskid:

    • Lapse soole mikrofloora muutub
    • Võimalik ülitundlikkus võõrvalgu suhtes
    • Suureneb risk kõhulahtisuse- ja teistele infektsioonidele
    • Häiritakse normaalset “nõudmisel toitmise” tsüklit
    • Piimasegu aeglustab mao tühjenemist, sageli toidetakse suuremates kogustes- laps imeb harvem, magab pikemalt. 
    • Kui piimasegu antakse pudelist on raske last uuesti rinnale saada kuna lapsel tekib pudeli eelistus ja kujuneb lutivõte.
    • Piimasegu andmine esimesel nädalal on seotud emade lühema imetamisega. 

    Rinnapiimaga toitmiseks on väga vähe vastunäidustusi. Järgmised imikud, kes ei tohi saada rinnapiima, vaid ainult spetsiaalset toitmissegu:

    👉Galaktoseemiaga imik- vajalik spetsiaalne galaktoosivaba piimasegu. Esinemissagedus 1:40 000-60 000

    👉Vahtrasiirupi tõvega imik- vajalik spetsiaalne toitesegu. Esinemissagedus 1:120 000 – 500 000. Eestis on senini paar juhtu

    👉Fenüülketonuuriaga laps- vajalik spetsiaalne fenüülalaniini vaba  piimasegu. FKU on üks kõige sagedasemaid pärilikke AV haigusi, 1 juht 10 000– 15 000 elussünni kohta. Eestis 1–6 uut FKU haigusjuhtu aastas.

    • 🎯Ema seisundid, mille puhul on rinnaga toitmine vastunäidustatud:

      • HIV nakkus
      • Narkootikume tarvitav ema (kui ema on Metadoon- võõrutusravil ja HIV neg. võib toita last rinnaga)
      • Alkoholi, opioidide, bensodiazepiinidee kuritarvitamine põhjustab nii ema kui lapse unisust
      • Emal on rinnal aktiivne herpese lööve
      • Emal on ravimata lahtine tuberkuloos (last võib toita hooldaja väljapumbatud rinnapiimaga)
      • Emal on ägedad tuulerõuged mis tekkisid 5 päeva enne või 2 päeva peale sünnitust
      • Emal on Ebola viirus infektsioon

    • 🎯Meditsiinilised põhjused/näidustused doonorpiima või piimasegu pakkumiseks:

      • ema ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline last imetama ega rinnapiima pumpama;

      • emal on eelnevalt teostatud rinna/rindade operatsioon ja see takistab rinnaga toitmist;

      • laktatsiooni hilinemine mistahes põhjusel;

      • ema saab ravimeid, mille korral on rinnapiimaga toitmine vastunäidustatud (nt tsütotoksilised või radioaktiivsed ained, antitüreoidsed preparaadid peale propüültiouratsiili).; 

      • ema tarvitab narkootikume;

      • ema ei soovi rinnapiimaga toita;

      • patoloogiliselt suure kaalulangusega laps;

      • suurenenud vedeliku kaotusega laps (näit. fototeraapia korral, kui rinnaga toitmise intensiivistamine ei taga adekvaatset hüdratatsiooni);

      • laps sünnikaaluga <2500g (enneaegne või ajaline üsasisese kasvupeetusega = SGA); 

      • laps sünnikaaluga >4500g (ülekantud või liiga suur gestatsiooniaja kohta = LGA);

      • hüpoglükeemiaga laps;

      • hüperbilirubineemiaga laps;

      • lapsel esineb  kaasasündinud väärarend, mis takistab rinnast söömist;

      • muu mistahes ravi vajav haige vastsündinu.

    • Alternatiivsed toitmisviisid Lehekülg

    • 📌 Mõtlemisülesanne

      Maarja sünnitas 36. rasedusnädalal 2,3 kg kaaluva poja. Laps on aktiivne, kuid väsib rinnal kiiresti.
      Ema on mures, et laps ei saa piisavalt piima. Ämmaemand soovitab ajutiselt kasutada  toitmist süstlaga, kuni laps saab tugevamaks ja jaksab rohkem. Teine ämmaemand soovitab „pudelist proovida, et laps harjuks ja õpiks imema“, sest „see on kiirem ja lihtsam“. Ema on segaduses ja ebakindel.

      🎯 Kuidas selgitada emale erinevaid toitmisviise nii, et ta tunneks end otsustusprotsessis kaasatuna ja pädevana?

      🎯 Milline sõnakasutus toetab ema enesekindlust ja milline võib tekitada segadust või süütunnet?

  • ✅ Ööpäevaringne koosolemine

    📘Ööpäevaringne koosolemine tähendab, et ema ja last ei lahutata välja arvatud ema või lapse poolsed meditsiinilised põhjused.  Lapsega koos olles õpib ema ära tundma varajasi märke, mis viitavad lapse toitmisvajadusele ning neile vastavalt reageerides, hõlbustades sellega imetamise alustamist ning emadusega kohanemist. Koosolemine toetab ema-lapse lähedase kiindumussuhte teket, seda nii enneaegsete kui ka ajaliste vastsündinute puhul.

    📘Ööpäevaringselt lapsega koos olemine võimaldab sagedast ema-lapse nahk naha kontakti ja/või känguruhooldust, mis suurendab imetamissagedust, tõstab ema enesekindlust, toimetulekut, soodustab rinnapiima hulga suurenemist, pikendab imetamise kestust ning toetab eranditult rinnapiimaga toitmist haiglast koju kirjutamisel.

    👉Vanemaid informeeritakse öiste toidukordade vajalikkusest, mis on olulised lapse energiavajaduse katmiseks, sünnijärgse kaaluiibe reguleerimiseks ja rinnapiima tootmise säilitamiseks.

    👉Lapse meditsiinilisi läbivaatusi neonatoloogi või ämmaemanda poolt ning vaktsineerimisi tehakse võimalusel koos vanemaga või vanema juuresolekul. Ainevahetushaiguste sõeluuringu jaoks vereproovi võtmise ajal soovitatakse valu leevendamiseks pakkuda lapsele rinda, samal ajal säilitades nahk naha kontakti.

    👉Ema ja lapse eraldamisel on negatiivne mõju imetamisele, lapsed kisavad rohkem, emade rahulolu on väiksem, võib esineda psühholoogiline trauma nii emale kui lapsele. 

    👉Sünnitusjärgses osakonnas on emadele ja lastele loodud tingimused ööpäevaringseks koosolemiseks, et soodustada lapse vajadustest lähtuvat imetamist kogu haiglas viibimise ajal. 

    • 📌 Mõtlemisülesanne

      Kadi sünnitas 10 tundi tagasi terve ja ajalise  lapse. Sünnitus kulges normaalselt, ema on väsinud ja tunneb vajadust puhata ning soovib, et laps jääks ööseks lastetuppa. 

      🎯Millised toetavad lahendused võiksid aidata emal puhata, ilma last emast eraldamata?

  • ✅ Nõudmisel toitmine

    📘Emadel aidatakse ära tunda viited lapse toitmiseelsele käitumisele. Kui laps on emaga nahk naha kontaktis võib toitmiseelne käitumine kesta minuteid, tund ja rohkem. Lapse toitmiseelne käitumine sisaldab: lühikest puhkust peale sündi uue ümbrusega tutvumiseks, otsimisrefleksi vallandumisel aktiivselt suuga otsimist, käe suu juurde toomist, sõrmede imemist, imemisliigutuste tegemist, keele suust välja ajamist, häälitsemist, rinna ja nibu katsumist käega; fokusseerimist rinna tumedale areoolile ja roomamist ema rinna suunas, jalgadega tõukamist, liikumist otse ja külgsuunas, rinnanibu leidmist ja laia suuga nibu haaramist. 

    📘Laps väljendab valmidust rinnalt imemiseks näljamärguannetega.  Vastsündinu imemissoovi ja rinnale saamise vajaduse märkideks on esmajoones rahutus ja ärkamised, pea liigutamine otsivalt vasakule-paremale, käte suhu panemine või suu juurde viimine, sealjuures tehes suuga imemisliigutusi ja avades suud. Need varajased toitmiseelsed käitumismustrid näitavad, et laps on valmis rinda haarama ning imema hakkama. Lapse nutt on näljamärkide hilisem väljendumine, kui laps on ärritunud ja rahutu. Personal juhendab, kuidas last enne toitmist rahustada ning rinnale asetada.  

    📘Rinnaga toitmise sagedus ja kestus põhineb iga vastsündinu individuaalsetel vajadustel. Eelistada esialgu mõlema rinna pakkumist sama toidukorra ajal. Ämmaemand pakub emadele personaalset ja empaatilist tuge, et aidata neil märgata lapse toitmisvajadusi ning nii tagada imetamise edukus. Emade enesekindluse toetamiseks kontrollitakse imemisvõtte õigsust ja imemise efektiivsust, antakse soovitusi ning pakutakse igakülgset ööpäevaringset abi normaliseerides tihedaid toitmiskordi esimestel elunädalatel.

    • 📌 Mõtlemisülesanne

      Triin on äsja sünnitanud oma esimese lapse. Ta on rõõmus, kuid  ka murelik, sest laps tahab väga sageli rinnale ning ta ei olnud selleks üldse valmis.  

      🎯 Kuidas võiks ämmaemand  selgitada Triinule nõudmisel toitmise mõtet nii, et ta tunneks end enesekindlalt ja mitte süüdi?

  • ✅ Lutipudelid ja lutid

    📘Emade ja pereliikmete õige juhendamine ja nõustamine loob võimalused teadvustatud otsuse langetamiseks, kas  rõngas- või pudelilutti kasutada või sellest hoiduda. AAP (The American Academy of Pediatrics) Ameerika Pediaatrite Akadeemia ei toeta kategoorilist rõngasluttide keelustamist, kuna luttide kasutamine võib vähendada riski SIDS-i (sudden infant death syndrome) imiku äkksurma sündroomi tekkeks ja neil on kasulik analgeetiline toime valulike protseduuride korral, kui imetamine ei saa tagada analgeesiat. Rõngasluttide kasutamine  peab olema limiteeritud eriliste meditsiiniliste näidustustega, näiteks: valu vähendamine ja lapse rahustamine ravimitega kokku puutumisel või oraalse motoorse funktsiooni parandamine haigel lapsel.

    🎯Rõngasluttide kasutamist tuleks vältida ja mitte soovitada, kuni ei ole edukas imetamine väljakujunenud. Rõngasluti kasutamise järgselt võivad lapsed eelistada lutti ja keelduda imemast ema rinda. Kui laps imeb rõngaslutti, ei tunne ema õigeaegselt ära lapse toitmiseelset käitumist, imetamine hilineb ja on raskendatud.

    👉Kui näljasele lapsele pakutakse söögi asemel lutti, siis imeb ta vähem ja harvem ema rinda, mille tõttu stimulatsioon on puudulik ja laktatsioon hilineb.Laps kulutab energiat ja kaotab rohkem kaalu, mis suurendab piimasegu pakkumise riski. Imikul võib tekkida probleeme õige imemisvõtte ja tehnika osas, kui teda on eelnevalt lutipudelist toidetud.

    👉Lutipudeliga toitmisel muutub suulihaste funktsioon nõrgemaks, mistõttu on lapse huvi rinnalt imemise vastu kesine. Lutipudeliga toidetud või lutti saavatel imikutel võib esineda lapse -ja koolieas rohkem kõrvapõletikke, kõnehäireid ja hambumuse probleeme.

    👉Üksikutel juhtudel, kui on vajalik pakkuda lisatoitu on soovitatav toita topsist, kuna seda on kergem puhastada ja kindlustab, et laps on hoitud õigesti (süles, näoga ema poole) ja teda jälgitakse toitmise ajal. Topsiga toitmine ei võta kauem aega kui pudeliga.

    • 📌 Mõtlemisülesanne

      Mari on 3-päevase lapse ema. Ta ütleb ämmaemandale:„Laps imeb kogu aeg ja ma olen täiesti kurnatud. Ma annaksin talle pudelist piimasegu, et ta magaks kauem.“

      Ämmaemand selgitab, et esimestel päevadel on sage imemine normaalne ja aitab piima tekkimisele kaasa, ning et lutipudel võib imemisvõtte kujunemist segada.
      Mari kuulab ämmaemanda ära, kuid hiljem näeb teine töötaja, et isa on lapsele toonud poest pudeli ja piimasegu.

      🎯 Kuidas selgitada emale lutipudeli mõju imetamisele ilma hirmu või süütunnet tekitamata?

  • ✅ Kojukirjutamine

    📘Haiglast koju kirjutamise hetk on pere jaoks üleminekuaeg, mil nad liiguvad toetatud keskkonnast iseseisva tegutsemise juurde. Sel perioodil on suur risk, et sellised probleemid nagu imetamisraskused, lapse vähene kaaluiive või ema halvenenud enesetunne võivad jääda märkamata ja lahendamata, kui puudub süsteemne ja selge toetusteekond. Hästi korraldatud väljakirjutamine loob silla haigla ja koduse elu vahel, tagades peredele kindlustunde ja järjepideva suhtluse tervishoiutöötajatega. Päevad, mis järgnevad haiglast lahkumisele, otsustavad rinnaga toitmise õnnestumise või ebaõnnestumise. Seetõttu on oluline, et ema on teadlik, kelle poole ta rinnaga toitmisel tekkivate probleemide korral saab pöörduda. Peamine põhjus varasele piimasegu kasutamisele üleminekul on emade poolt tajutud raskused rinnaga toitmisel ning emade ebakindlus. 

    👉Kõikidele emadele, sealhulgas eelneva negatiivse imetamiskogemusega emadele, pakutakse igapäevaselt ämmaemanda poolt nõustamist rinnaga toitmise osas, et toetada võimalike probleemidega toimetulekut.

    👉Kui sünnitusjärgses osakonnas viibimise ajal on olnud vajadus anda lapsele lisaks piimasegu või kasutatakse nibukaitset, siis arutatakse ema/perega läbi edasine tegutsemisplaan, vajadusel antakse toitmiseks kaasa juhised.

    👉Imetamise toetamiseks broneeritakse ämmaemanda sünnitusjärgne koduvisiit või vajadusel imetamisnõustaja visiit. Vajadusel koostatakse imetamisprobleemide korral individuaalne kirjalik plaan imetamise jälgimiseks, mille meeskonda kaasatakse vajadusel ka teisi spetsialiste.

    📘Naistekliinikus viibimise ajal informeeritakse emasid imetamisnõustamise korraldamisest viisil, mis tagab tervishoiutöötajate ja kogukonnas tegutsevate imetamise tugigruppide toetuse kättesaadavuse: naistekliiniku veebinõustamine, imetamise vestlusring, imetamisnõustajate vastuvõtud ja sünnitusjärgne koduvisiit. 

    ✅Meie kõigi toetus ja professionaalsed nõuanded soodustavad imetamise alustamist ja jätkamist