Vastsündinu toitmisest kogukonnale
Section outline
-
Naistekliinik on alustanud teekonda Beebisõbraliku Haigla Algatuse tunnustuse taotlemiseks, mille üks peamine suund on perede toetamine rinnaga toitmise teekonnal, ühtse praktika rakendamine ning personali pädevuse tagamine.
🎯Kursuse eesmärk on anda kogukonnale baasteadmised imetamisest ja selle toetamisest vastavalt Beebisõbraliku haigla algatuse (BFHI) põhimõtetele. Kursus loob ühise arusaama rinnaga toitmise tähtsusest ja tõenduspõhistest soovitustest.
🎯Pärast kursuse läbimist õppija:
-
mõistab rinnaga toitmise loomulikku kulgu ja ema-lapse varajase kontakti olulisust;
-
teab BFHI põhimõtteid ja „Kümmet sammu eduka imetamiseni“;
-
oskab märgata ema ja pere vajadusi imetamise alustamisel ja jätkamisel;
-
teab, kuidas toetada ema rinnaga toitmise ajal;
- oskab leida lahendusi lihtsamate imetamise murede korral;
- teab, kuhu pöörduda tekkinud muredega.
Kursus koosneb 10 moodulist.
Kursuse on koostanud Karolin Köörna ja Marge Mahla.
Tehniliste küsimustega kirjutage julgesti e-posti aadressil: Marge Mahla@kliinikum.ee
-
-

📘Pered peavad saama kvaliteetset ja erapooletut infot imiku toitmise kohta. Juba raseduse ajal ja ka sünnitusjärgselt tuleks jagada vajalikku teavet, et ema saaks teha teadliku otsuse parima toitmisviisi kohta. Edukas rinnaga toitmine sõltub ema ja pere poolt õpitust, kaasaegsest juhendamisest ja asjakohasest toetusest. Lapseootel pere rasedusaegne juhendamine ja nõustamine rinnaga toitmise teemadel loob olulise aluse imetamise edasisele õnnestumisele.
📘Antenataalselt jälgitud rasedad vajavad teavet rinnapiima tähtsusest ja kasulikkusest, imetamise olulisusest ja selle mõjust lapse ja ema tervisele, vahetu ja püsiva nahk naha kontakti, imetamise varase alustamise olulisusest, lapse “näljamärkide” varasest äratundmisest, ema ja lapse pidevast koosolemise (rooming-in) olulisusest ning imetamisasenditest ja hea imemisvõtte tagamisest.
📘Ülevaade 18 kvalitatiivsest uuringust näitas, et emad ootavad raseduse ajal praktilist teavet vastsündinu toitmise kohta. Rasedus on võtmeaeg, mil teavitada naisi rinnaga toitmise tähtsusest, motiveerida ja toetada nende otsuseid.
📘Ema ja lapse vaheline kiindumussuhe saab alguse sünnitustoas, kui algatatakse esmane nahk naha kontakt. Vallandub oksütotsiinirefleks, mis soodustab ema ja lapse kiindumussuhet ja vähendab nii ema kui lapse stressi, mõjutab immuunsüsteemi toimimist.
-

📘Varajane nahk naha kontakt (NNK) ema ja vastsündinu vahel on määratletud, kui lapse alasti keha asetamine ema paljale rinnale ja ülejäänud lapse kehaosade katmine sooja tekiga esimese tunni jooksul pärast sündi. Nahk naha kontakt võiks kesta nii kaua kui võimalik või vähemalt kaks tundi, mille jooksul toimub esimene imetamine.
🎯Ema ja lapse vaheline nahk naha kontakt on vahetult peale sündi väga tähtis ja vajalik. Ema hoiab oma keha soojusega lapse soojana, see rahustab ema ja last, aitab stabiliseerida lapse südametegevust ja hingamist, toetab ainevahetuse kujunemist, veresuhkru stabiliseerumist, võimaldab lapsel rinda otsida ja ise rinda haarata, koloniseerib lapse keha ja seedetrakti ema normaalsete keha bakteritega, vähendab lapse kisa ning sellega väheneb stressi ja energia kaotus, tugevneb kiindumussuhte teke ema ja lapse vahel. Kui laps stimuleerib puudutustega ema keha ja rinda ning hakkab rinda imema, tõuseb ema organismis oksütotsiini tase, mis soodustab emaka kontraktsioone ja kiirendab platsenta irdumist, väheneb sünnitusjärgse verejooksu risk.
📘Kui nahk naha kontakt ema ja lapse vahel ei ole võimalik, saab pakkuda nahk naha kontakti teise vanemaga või tugiisikuga. Laps pannakse riieteta mähkmega pikisuunas paljale rindkerele, kaetakse tekiga, müts peas. Nahk naha kontakt suurendab lapse rahulolu, soodustab suhtlemist vastsündinuga, hoiab lapse kehatemperatuuri. Laps nutab vähem ning hiljem õnnestub ema juures esmane imetamine paremini. Oluline on, et oodatakse vastsündinule rutiinsete protseduuride tegemisega, mis vajavad emast eraldamist nagu kaalumine, mõõtmine, pesemine, neonatoloogi läbivaatus, riietamine, teki sisse mähkimine.
📘Varane nahk naha kontakt loob parimad tingimused esmaseks imetamiseks, mis omakorda soodustab laktatsiooni ning tugevdab ema-lapse lähedust ja imetamise õnnestumist. Esmasel imetamisel saab laps ternespiima ehk kolostrumi, mis on kõrge toiteväärtusega ja sisaldab olulisi antikehasid ja muid immuunaktiivseid aineid, mis on kaitsva toimega lapse tervisele. Varane imetamine on oluline rinnapiima produktsiooni stimulatsiooniks, laktatsiooni käivitumiseks ning rinnaga toitmise jätkumiseks. Ternespiima kogus on esimestel toitmiskordadel väga väike, kuid see on lapsele piisav.
-

📘Naise ja pere toetamiseks selgitatakse imetamise füsioloogiat ja antakse praktilisi soovitusi rinnapiima tekke toetamiseks, imetamiskordade sageduseks ning kestuseks. Sünnitanud naistele ja teisele vanemale näidatakse, kuidas laps rinnale asetada ja kuidas tagada ning ära tunda tõhus imemisvõte.
Peredele ei anta piiravaid soovitusi toidukordade ajalise kestvuse suhtes, välja arvatud juhtudel, kui see on ema ja/või lapse seisundit arvestades oluline. Soovituslik aktiivse imemisega toidukordade arv on 8-12 korda ööpäevas. Personal julgustab ema imetama lapse vajadustest lähtuvalt, annab nõu, kuidas tulla toime sagedasemate raskustega, nagu lapse unisus rinnal ja/või rahutus.
👉Vaatamata sellele, et rinnaga toitmine on loomulik, vajab enamik emasid imetamisel abi ja juhendamist. Isegi kogenud emad võivad kokku puutuda erinevate uute väljakutsetega. Lapse rinnaga toitmisel on oluline teada, milline on vastsündinu ettevalmistus rinnalt imemiseks.
✅Vastsündinul on 16 kaasasündinu refleksi, mis on eluks vajalikud ja aitavad kohaneda üsavälise eluga. Neist rinnaga toitmist toetavad järgmised:
Imemisrefleks on lapsel olemas 18.-24. rasedusnädalal. Refleks ilmneb, kui nibu puudutab suulage. See on abiks rinna haaramiseks.
Neelamisrefleks on arenenud 11.-16. rasedusnädalal. Kui suu on täitunud piimaga, siis laps neelab. Selle järgi saab aru, kas laps saab piima rinnast kätte.
Otsimisrefleks on olemas alates 32. rasedusnädalalast. Puudutades lapse huuli või lõuga, avab ta oma suu ning hakkab otsima. See tuleb kasuks rinna haaramisel ja imemisvõtte saamiseks.
👉Vastsündinu kaalulangus on normaalne füsioloogiline protsess- seoses üsasisese rakuvälise vedeliku eritumisega uriiniga ja mekooniumi eritumisega.
Keskmiselt on ainult rinnapiima toidul oleva lapse kaalulangus 5,5%. Suurem kaalulangus võib esineda keisrilõike teel sündinud lastel. 5% vaginaalselt sündinud lastest kaotab >10% sünnikaalust 48 elutunniga.
👉25% keisrilõike teel sündinud lastest kaotab 72 tunniga >10% sünnikaalust. Enamus kaalulangusega lastest ei vaja siiski piimasegu. Kaalulanguse põhjus võib olla emale sünnituse/keisrilõike ajal manustatud infusioonravi. Kaalulanguse protsent ei näita alati rinnaga toitmise edukust! Kaalulanguse korral on oluline enne sekkumist jälgida lapse aktiivsust, eritamise sagedust ja imemistehnikat. Abiks on kaalulanguse kalkulaator.
-

📘Lapsevanematele tutvustatakse ja õpetatakse vajadusel esimese valikuna sõõrutatud rinnapiima või piimasegu pakkumiseks (näiteks hüpoglükeemia korral) kasutama alternatiivseid lisatoidu andmise viise (topsist, süstlast, tassist, lusikast, sondiga sõrmelt toitmist). Meditsiinilise näidustuse korral õpetatakse alternatiivina lutipudelist toitmist (näit. ema haiguse tõttu, kui imetamine on vastunäidustatud).
🎯Piimaseguga toitmise riskid:
- Lapse soole mikrofloora muutub
- Võimalik ülitundlikkus võõrvalgu suhtes
- Suureneb risk kõhulahtisuse- ja teistele infektsioonidele
- Häiritakse normaalset “nõudmisel toitmise” tsüklit
- Piimasegu aeglustab mao tühjenemist, sageli toidetakse suuremates kogustes- laps imeb harvem, magab pikemalt.
- Kui piimasegu antakse pudelist on raske last uuesti rinnale saada kuna lapsel tekib pudeli eelistus ja kujuneb lutivõte.
- Piimasegu andmine esimesel nädalal on seotud emade lühema imetamisega.
Rinnapiimaga toitmiseks on väga vähe vastunäidustusi. Järgmised imikud, kes ei tohi saada rinnapiima, vaid ainult spetsiaalset toitmissegu:
👉Galaktoseemiaga imik- vajalik spetsiaalne galaktoosivaba piimasegu. Esinemissagedus 1:40 000-60 000
👉Vahtrasiirupi tõvega imik- vajalik spetsiaalne toitesegu. Esinemissagedus 1:120 000 – 500 000. Eestis on senini paar juhtu
👉Fenüülketonuuriaga laps- vajalik spetsiaalne fenüülalaniini vaba piimasegu. FKU on üks kõige sagedasemaid pärilikke AV haigusi, 1 juht 10 000– 15 000 elussünni kohta. Eestis 1–6 uut FKU haigusjuhtu aastas.
-

📘Ööpäevaringne koosolemine tähendab, et ema ja last ei lahutata välja arvatud ema või lapse poolsed meditsiinilised põhjused. Lapsega koos olles õpib ema ära tundma varajasi märke, mis viitavad lapse toitmisvajadusele ning neile vastavalt reageerides, hõlbustades sellega imetamise alustamist ning emadusega kohanemist. Koosolemine toetab ema-lapse lähedase kiindumussuhte teket, seda nii enneaegsete kui ka ajaliste vastsündinute puhul.
📘Ööpäevaringselt lapsega koos olemine võimaldab sagedast ema-lapse nahk naha kontakti ja/või känguruhooldust, mis suurendab imetamissagedust, tõstab ema enesekindlust, toimetulekut, soodustab rinnapiima hulga suurenemist, pikendab imetamise kestust ning toetab eranditult rinnapiimaga toitmist haiglast koju kirjutamisel.
👉Vanemaid informeeritakse öiste toidukordade vajalikkusest, mis on olulised lapse energiavajaduse katmiseks, sünnijärgse kaaluiibe reguleerimiseks ja rinnapiima tootmise säilitamiseks.
👉Lapse meditsiinilisi läbivaatusi neonatoloogi või ämmaemanda poolt ning vaktsineerimisi tehakse võimalusel koos vanemaga või vanema juuresolekul. Ainevahetushaiguste sõeluuringu jaoks vereproovi võtmise ajal soovitatakse valu leevendamiseks pakkuda lapsele rinda, samal ajal säilitades nahk naha kontakti.
👉Ema ja lapse eraldamisel on negatiivne mõju imetamisele, lapsed kisavad rohkem, emade rahulolu on väiksem, võib esineda psühholoogiline trauma nii emale kui lapsele.
👉Sünnitusjärgses osakonnas on emadele ja lastele loodud tingimused ööpäevaringseks koosolemiseks, et soodustada lapse vajadustest lähtuvat imetamist kogu haiglas viibimise ajal.
-

📘Emadel aidatakse ära tunda viited lapse toitmiseelsele käitumisele. Kui laps on emaga nahk naha kontaktis võib toitmiseelne käitumine kesta minuteid, tund ja rohkem. Lapse toitmiseelne käitumine sisaldab: lühikest puhkust peale sündi uue ümbrusega tutvumiseks, otsimisrefleksi vallandumisel aktiivselt suuga otsimist, käe suu juurde toomist, sõrmede imemist, imemisliigutuste tegemist, keele suust välja ajamist, häälitsemist, rinna ja nibu katsumist käega; fokusseerimist rinna tumedale areoolile ja roomamist ema rinna suunas, jalgadega tõukamist, liikumist otse ja külgsuunas, rinnanibu leidmist ja laia suuga nibu haaramist.
📘Laps väljendab valmidust rinnalt imemiseks näljamärguannetega. Vastsündinu imemissoovi ja rinnale saamise vajaduse märkideks on esmajoones rahutus ja ärkamised, pea liigutamine otsivalt vasakule-paremale, käte suhu panemine või suu juurde viimine, sealjuures tehes suuga imemisliigutusi ja avades suud. Need varajased toitmiseelsed käitumismustrid näitavad, et laps on valmis rinda haarama ning imema hakkama. Lapse nutt on näljamärkide hilisem väljendumine, kui laps on ärritunud ja rahutu. Personal juhendab, kuidas last enne toitmist rahustada ning rinnale asetada.
📘Rinnaga toitmise sagedus ja kestus põhineb iga vastsündinu individuaalsetel vajadustel. Eelistada esialgu mõlema rinna pakkumist sama toidukorra ajal. Ämmaemand pakub emadele personaalset ja empaatilist tuge, et aidata neil märgata lapse toitmisvajadusi ning nii tagada imetamise edukus. Emade enesekindluse toetamiseks kontrollitakse imemisvõtte õigsust ja imemise efektiivsust, antakse soovitusi ning pakutakse igakülgset ööpäevaringset abi normaliseerides tihedaid toitmiskordi esimestel elunädalatel.
-

📘Emade ja pereliikmete õige juhendamine ja nõustamine loob võimalused teadvustatud otsuse langetamiseks, kas rõngas- või pudelilutti kasutada või sellest hoiduda. AAP (The American Academy of Pediatrics) Ameerika Pediaatrite Akadeemia ei toeta kategoorilist rõngasluttide keelustamist, kuna luttide kasutamine võib vähendada riski SIDS-i (sudden infant death syndrome) imiku äkksurma sündroomi tekkeks ja neil on kasulik analgeetiline toime valulike protseduuride korral, kui imetamine ei saa tagada analgeesiat. Rõngasluttide kasutamine peab olema limiteeritud eriliste meditsiiniliste näidustustega, näiteks: valu vähendamine ja lapse rahustamine ravimitega kokku puutumisel või oraalse motoorse funktsiooni parandamine haigel lapsel.
🎯Rõngasluttide kasutamist tuleks vältida ja mitte soovitada, kuni ei ole edukas imetamine väljakujunenud. Rõngasluti kasutamise järgselt võivad lapsed eelistada lutti ja keelduda imemast ema rinda. Kui laps imeb rõngaslutti, ei tunne ema õigeaegselt ära lapse toitmiseelset käitumist, imetamine hilineb ja on raskendatud.
👉Kui näljasele lapsele pakutakse söögi asemel lutti, siis imeb ta vähem ja harvem ema rinda, mille tõttu stimulatsioon on puudulik ja laktatsioon hilineb.Laps kulutab energiat ja kaotab rohkem kaalu, mis suurendab piimasegu pakkumise riski. Imikul võib tekkida probleeme õige imemisvõtte ja tehnika osas, kui teda on eelnevalt lutipudelist toidetud.
👉Lutipudeliga toitmisel muutub suulihaste funktsioon nõrgemaks, mistõttu on lapse huvi rinnalt imemise vastu kesine. Lutipudeliga toidetud või lutti saavatel imikutel võib esineda lapse -ja koolieas rohkem kõrvapõletikke, kõnehäireid ja hambumuse probleeme.
👉Üksikutel juhtudel, kui on vajalik pakkuda lisatoitu on soovitatav toita topsist, kuna seda on kergem puhastada ja kindlustab, et laps on hoitud õigesti (süles, näoga ema poole) ja teda jälgitakse toitmise ajal. Topsiga toitmine ei võta kauem aega kui pudeliga.
-

📘Haiglast koju kirjutamise hetk on pere jaoks üleminekuaeg, mil nad liiguvad toetatud keskkonnast iseseisva tegutsemise juurde. Sel perioodil on suur risk, et sellised probleemid nagu imetamisraskused, lapse vähene kaaluiive või ema halvenenud enesetunne võivad jääda märkamata ja lahendamata, kui puudub süsteemne ja selge toetusteekond. Hästi korraldatud väljakirjutamine loob silla haigla ja koduse elu vahel, tagades peredele kindlustunde ja järjepideva suhtluse tervishoiutöötajatega. Päevad, mis järgnevad haiglast lahkumisele, otsustavad rinnaga toitmise õnnestumise või ebaõnnestumise. Seetõttu on oluline, et ema on teadlik, kelle poole ta rinnaga toitmisel tekkivate probleemide korral saab pöörduda. Peamine põhjus varasele piimasegu kasutamisele üleminekul on emade poolt tajutud raskused rinnaga toitmisel ning emade ebakindlus.
👉Kõikidele emadele, sealhulgas eelneva negatiivse imetamiskogemusega emadele, pakutakse igapäevaselt ämmaemanda poolt nõustamist rinnaga toitmise osas, et toetada võimalike probleemidega toimetulekut.
👉Kui sünnitusjärgses osakonnas viibimise ajal on olnud vajadus anda lapsele lisaks piimasegu või kasutatakse nibukaitset, siis arutatakse ema/perega läbi edasine tegutsemisplaan, vajadusel antakse toitmiseks kaasa juhised.
👉Imetamise toetamiseks broneeritakse ämmaemanda sünnitusjärgne koduvisiit või vajadusel imetamisnõustaja visiit. Vajadusel koostatakse imetamisprobleemide korral individuaalne kirjalik plaan imetamise jälgimiseks, mille meeskonda kaasatakse vajadusel ka teisi spetsialiste.
📘Naistekliinikus viibimise ajal informeeritakse emasid imetamisnõustamise korraldamisest viisil, mis tagab tervishoiutöötajate ja kogukonnas tegutsevate imetamise tugigruppide toetuse kättesaadavuse: naistekliiniku veebinõustamine, imetamise vestlusring, imetamisnõustajate vastuvõtud ja sünnitusjärgne koduvisiit.
✅Meie kõigi toetus ja professionaalsed nõuanded soodustavad imetamise alustamist ja jätkamist







