Section outline

  • Общее

    Свернуть всё Развернуть всё

  • Millal helistada häirekeskusesse?

    Helista häirekeskusesse, kui vajad abi – kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas. 

    Millal ja kuidas helistada häirekeskusesse? 

    • Helista 112.
    • Ütle mis juhtus ja kas keegi vajab abi.
    • Ütle täpne aadress või kirjelda oma asukohta.
    • Kuula päästekorraldaja juhiseid ja küsimusi.
    • Lõpeta kõne alles siis, kui sulle on luba antud.
    • Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada.

     

    Kui tunned, et olukord ei ole ohutu, siis piirdub sinu tegevus helistamisega Häirekeskuse numbrile 112!

    Õppevideo lastele: 

  • Elustamine

    Täiskasvanu elustamine:

    Inimene vajab elustamist kui puudub teadvus ja hingamine.

    Põhikriteeriumid elustamisega alustamiseks on teadvusetus ning ebanormaalne või puuduv hingamine. 

    Südame seiskumise korral ei saa inimese aju enam hapnikku ning selle tulemusena tekivad ajus pöördumatud kahjustused, seetõttu on väga oluline alustada esimesel võimalusel südamemassaažiga. Südamemassaaži eesmärk on varustada aju hapnikurikka verega. 

     

    Lapse elustamine:

    Imikutele toimub südamemassaaži teotamine kahe sõrme (nimetissõrm ja keskmine sõrm) või kahe pöidlaga. Lastele kuni 8 aastani, toimub südamemassaaži teostamine ühe käega.

    Kui laps on loid,  ei nuta, ei reageeri, ava lapse hingamisteed ja kontrolli hingamist. Imiku pead ei tohi painutada maksimaalselt kuklasse, kuna see võib sulgeda imiku hingamisteed. Jäta imiku pea neutraalsesse asendisse, vajadusel tõsta veidi. Pulssi ei ole vaja otsida.

    Põhikriteeriumid elustamisega alustamiseks on teadvusetus ning ebanormaalne või puuduv hingamine.

     

  • Teadvushäire, sh teadvusetus ja minestamine

     

    Teadvuse kontrollimine:

    Maas lamavat võõrast inimest kõneta esmalt eemalt valju häälega. Kui ta vastab või avab silmad, siis on inimene teadvusel. Kui inimene ei reageeri kõnetamisele, lähene ettevaatlikult pea poolt, veendudes, et sa ise ei satuks ohtu, ning raputa õrnalt õlgadest ja patsuta käelabaga põsele.

    • Helista 112.
    • Kui inimene ei reageeri raputamisele ega patsutamisele, siis kontrolli valureaktsiooni, nt. näpista kõrvalestast. Pulssi ei ole vajalik kontrollida.
    • Kui inimene ei reageeri ka valule, siis kontrolli hingamist: 
      • kas rindkere liigub? 
      • kuula/vaata kas inimene hingab (nt. tunneta käeseljaga, kas on tunda sooja hingeõhku);
      • Jälgi samuti inimese näo ja huulte värvi.

    Keera teadvuseta inimene ohutult stabiilsesse küliliasendisse, veendudes, et ta ei vajuks selili ega kõhuli. Sellise asendiga tagame abivajajale vabad hingamisteed.


    NB! Kui kahtlustad lülisamba vigastust, väldi abivajaja liigutamist. Selle asemel ava ettevaatlikult hingamisteed, tõstes alalõuga, ilma pead või kaela liigutamata.

    • Maas lamava teadvusetu inimene kata soojalt, et vältida alajahtumist.
    • Kui inimene ei hinga või ei hinga normaalselt (korisev, ahmiv hingamine), alusta koheselt elustamisega.

    Minestamine: 

    Minestamine tähendab lühiajalist teadvusekaotust, tavaliselt kestab see 2-3 minutit ja sellega kaasneb lihastoonuse langus. See juhtub siis, kui ajuvereringe on ajutiselt häiritud, põhjustades hapnikurikka vere vähesust ajus. 

     

    Tegevus:

    • Veendu, et minestanud inimene ei jääks istuma ega seisma. 
    • Ära pane minestanud inimesele mingil juhul midagi suhu.
    • Aseta abivajaja lamama, tõsta jalad kõrgemale kuni seisund paraneb.
    • Vabasta pigistavad kraed, riided. 
    • Kui võimalik, taga juurdepääs värskele õhule, näiteks avades aknad.
    • Kui teadvus taastub, soovita inimesel püsti tõusta aeglaselt ja ettevaatlikult, et vältida uut minestamist.
    • Kui inimese teadvus on täielikult taastunud ja ta on stabiilses seisundis, paku talle juua.

  • Mis on AED ja kuidas seda kasutada?

    Automaatne kehaväline defibrillaator (AED) on elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral. Elektrišokk võib peatada ebaregulaarse südametöö ja muuta selle uuesti normaalseks. Eesmärk on anda elektrit südame suunas, et süda taaskäivitada. 

    AED juhendab kasutajat selgete häälkäskluste abil.  Elektroodid asetatakse abivajaja rinnale, seejärel analüüsib aparaat südamerütmi ning vajadusel annab elektrišoki. Ära unusta kutsuda kiirabi!

    Kasuta AED aparaati esimesel võimalusel. AED võivad kasutada kõik inimesed!

     

     

  • Krambihoog

    Krambihooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne ülemäärane aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Lastel on sageli krambihoogude põhjustajaks hüsteeriline nutt või palavik. Lisaks võib krambitamise põhjuseks olla mürgistus, epilepsia, ajutrauma, ajuverejooks, diabeetikutel veresuhkru liialt madal tase.

    Krambid avalduvad tahtele allumatutes lihasgruppide tõmblustes, võib esineda teadvusekadu, mõttetegevuse häire, tahtmatu urineerimine või soole tühjenemine. Suureneb süljeeritus ja sageli hammustab inimene krambihoo ajal keelde ning seetõttu suust võib erituda veresegust vahtu. Krambihoog kestab üldiselt 1-2 minutit. Krambihoo lõppedes esineb unisus, segasus, ümbritseva keskkonna taju võib olla häiritud, inimene ei pruugi tulla teadvusele.  

    Esmaabi krambihoo korral: 

    • Ära hoia krambihoo ajal inimest kinni. Suhu ei tohi midagi panna.   
    • Jälgi, et krambitav inimene ennast ei vigastaks, vajadusel nihuta ettevaatikult inimese kogu keha, et ta saaks turvaliselt krambitada.
    • Pööra tähelepanu krambihoo ajal inimese hingamisteedele. Kontrolli suud, vajadusel puhasta suud.  
    • Kui inimene hingab ebatavaliselt/lõrisevalt, ava hingamisteed kallutades pea kuklasse ja tõstes alalõuga üles.
    • Helista 112 kui tegu on esmase krambihooga või kui krambihoog kestab üle 5 minuti.
    • Krambitajat ei tohi jätta järelvalveta. Jälgi ajaliselt, kaua hoog kestab.

     

    Pärast hoo lõppemist hinda teadvust. Anna vajadusel stabiilne küliliasend. Kui inimene tuleb teadvusele, rahusta teda, räägi, mis juhtus, ning lase tal mõnda aega rahulikult lamada või istuda. Kõndimiseks võib jõud puududa.

    Palavikukrambid: 

    Lastel vanuses 3 kuud kuni 5 eluaastat võivad palavikuga kaasneda krambid (esinemissagedus 2-5%). Palavikukrambid ei ole seotud kindla temperatuuri väärtusega ning tekivad tavaliselt esimeste haigustundide
    jooksul. Krampide ajal võivad lapsel esineda jäsemetes tõmblused või on laps hoopis lõtv.
    Lapsega puudub enamasti kontakt, tema pilk on tardunud või on silmamunad pööratud üles. Tavaliselt kestab krambihoog vähem kui minuti. Väga harva võib krambihoog kesta kuni 15 minutit. 

    Palavikukrambid on üldjuhul healoomulised, kuid esmakordselt tekkinud palavikukrampide puhul tuleb alati kutsuda kiirabi.

  • Võõrkeha hingamisteedes

    Lämbumine tekib siis, kui hingamisteed on osaliselt või täielikult blokeeritud võõrkeha, näiteks toidutüki või mingi eseme poolt. Lämbuva inimese abistamiseks kasutatavad tehnikad, nagu Heimlichi võte või seljalöögid, sõltuvad inimese vanusest ja suurusest.

    Osalise hingamisteede sulguse korral hakkab inimene köhima, hingamine on häälekas ning köhahood vahelduvad hingamispausidega. Sellisel juhul on oluline julgustada inimest jätkama köhimist, et aidata võõrkehal väljuda. Kannatanu nägu võib olla punetav ja huuled sinakad, mis viitavad hapnikupuudusele. Kannatanu ei pruugi suuta hästi rääkida ja võib võtta istuva sundasendi, kus ülakeha on ettepoole kallutatud, et hõlbustada hingamist.

    Täieliku hingamisteede sulguse korral haarab inimene kätega oma kaelast, kuna ei suuda hingata. Samuti on tal võimatu köhida või rääkida. Sageli ilmnevad paanikanähud. Sellises olukorras muutub inimese nahk kiiresti sinakaks hapnikupuuduse tõttu ja teadvusekaotus võib juhtuda järsku.

     

  • Valu rinnus

    Valu rinnus võib viidata paljudele südame, kopsude või roidekaarega seotud seisunditele. Esmaabi osutajate jaoks on südameinfarkti kiire äratundmine äärmiselt kriitiline. Südameinfarkti põhjustab tavaliselt südamelihast varustava veresoone ummistus, mille tagajärjeks on südamekahjustus. 

    Ohtliku valu ära tundmine (südameinfarkti kahtlus):

    • Valu rinnaku piirkonnas on pideva ja pigistava iseloomuga.
    • Valu ei muutu ei hingamisel ega liigutamisel.
    • Valu võib kiirguda jäsemetesse, kõrri, hammastesse, ülakõhtu või abaluude piirkonda ning olla lainetava iseloomuga.
    • Esineb õhupuudus.
    • Keha võib olla kaetud külma higiga (šokitunnus), nahk võib olla kahvatu või sinakas.
    • Esineb ärevus.

     

    Teadvusehäire või teadvusekaotuse korral tuleb abivajaja asetada stabiilsesse küliliasendisse!

    Hingamisseiskuse korral alusta elustamisvõtetega. Võimalusel kasuta koos südamemassaažiga AED aparaati.

     

  • Insult

    Insult on ajuveresoonte äkiline ummistus või lõhkemine, mis häirib aju verevarustust. Kahjustatud ajuosa ei saa piisavalt hapnikku ega toitaineid ning aju närvirakud võivad mõne minuti jooksul tugevasti kahjustuda või hukkuda.

    Insuldi tunnused:

    • Näo, käe või jala äkiline tuimus või nõrkus, eriti ühel kehapoolel.
    • Äkiline segadus, kõne- või mõistmisraskused.
    • Äkiline nägemishäire ühe või mõlema silmaga.
    • Äkilised kõndimisraskused või pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonikaotus.
    • Äkiline tugev peavalu teadmata põhjusel.
    • Krambid (mitteepileptilisel inimesel).

    Esmaabi: 

    • Kiire reageerimine on ülioluline, kui isegi üks sümptomitest väljendub!
    • Helista 112 ja järgi päästekorraldaja juhiseid.
    • Pane kirja sümptomite tekkimise aeg.
    • Mugav asend (soovitavalt pikali ja tõstetud ülakehaga).
    • Oksendamise korral stabiilne küliliasend.
    • Jälgida teadvust ja hingamist, ole valmis elustama.

     

    AEG on oluline!

  • Allergia ja anafülaksia ehk tõsine allergiline reaktsioon

    Allergia on keha ülitundlikkusreaktsioon teatud ainetele, mida nimetatakse allergeenideks. Need võivad olla näiteks toit, õietolm või putukamürk. Kui keha puutub kokku allergeeniga, käivitab immuunsüsteem reaktsiooni, mis tekitab allergia sümptomeid. Sagedasemad sümptomid on sügelus, nahalööve, silmade punetus ja vesisus, aevastamine, ninakinnisus või vesine nohu. Lihtne allergiline reaktsioon ei ole üldjuhul eluohtlik, kuid see võib olla ebameeldiv ja häiriv. Sümptomite leevendamiseks võib kasutada mitmesuguseid käsimüügiravimeid.

    Kerge allergiline reaktsioon võib aga mõne minuti jooksul ettearvamatult areneda eluohtlikuks anafülaksiaks. 

     Esmaabi: 

    • Helistada häirekeskusesse, telefonil 112.
    • Abivajaja panna poolistuvasse või lamavasse asendisse, et oleks mugav hingata.
    • Jälgi seisundit, abivajajat ei tohi üksi jätta.

    Kui abivajajal on teada anafülaksia ja esmaabiravim on kodus olemas (EPIPEN), siis see süstida reielihasesse. 

    *EPIPEN on erakorraline ravim, mida kasutatakse raske allergilise reaktsiooni korral. See on süstal, mis sisaldab adrenaliini ja mida saab kiiresti ja lihtsalt iseenda või teise inimese lihasesse süstida, et peatada allergiline reaktsioon. 

  • Diabeet

    Eluohtlik olukord diabeetikul tekib siis, kui inimese veresuhkru tase on normaalsest vahemikust väljas, mille tulemuseks on kas liiga palju suhkrut veres (hüperglükeemia) või liiga vähe suhkrut veres (hüpoglükeemia).

    Kui ei ole selge, kas inimene on hüpo- või hüperglükeemiline, peaks esmaabi osutaja tagama hüpoglükeemia ravi.  Suhkru andmine kõrge veresuhkruga inimest ei kahjusta. Seevastu suhkru mitteandmine inimesele, kes seda kiiresti vajab, võib olla palju kahjulikum.

    Tegevus:

    • Abivajajale istuv mugav asend.
    • Kui inimene on teadvusel ja suudab neelata, manusta suukaudu magusat (suhkrut, kommi, mett, glükoositablette), võimalusel lasta magusal suus sulada, nii saabub toime kiiremini.
    • Kui 10 minuti jooksul inimese enesetunne ei parane, helista 112 ja järgi saadud juhiseid.
    • Teadvusehäirega või teadvuseta inimesele suhu ei tohi midagi manustada.
    • Pane teadvuseta inimene stabiilsesse küliliasendisse.
    • Helista 112 ning järgi saadud juhiseid.

    Kliinikumi diabeediportaal: https://www.kliinikum.ee/diabeet/

  • Mürgistus

    Mürgistus on olukord, kus inimene puutub kokku ainega, mis võib kahjustada tema tervist või ohustada elu. Mürgised ained võivad sattuda organismi suu, naha või limaskestade kaudu või sisse hingates. Mürgistust võivad tekitada ravimid, puhastusvahendid, gaasid, narkootikumid, alkohol jne.

    Mürgistusnähud ja sümptomid:

    • Märka pakendeid abivajaja juures.
    • Hingeõhus on tunda kemikaali lõhna.
    • Oksendamine.
    • Unisus.
    • Hingamisraskused.
    • Segasusseisund.
    • Teadvusehäired.

     

    Esmaabi:

    • Peata võimalusel mürgise aine mõju:
      • pühi pulber nahalt.
      • vedelikud loputa voolava veega vähemalt 15-20 minutit.
      • sisse hingatud mürgi korral viia kannatanu värske õhu kätte.
    • Helista mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse ja järgi nende juhiseid.

     

    • Kui tegemist on allaneelatud kemikaaliga, siis:
      • Anna abivajale juua väikeste lonksudena mullivaba vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada: täiskasvanule maksimaalselt 240 ml, lapsele maksimaalselt 15 ml/kg.
    • Taga abivajajale mugav asend.
    • Teadvusehäire korral aseta võimaluse korral abivajaja vasakule küljele ning jälgi tema hingamist ja teadvust.
    • Koguge kokku kõik mürkaine pakendid.

     

    Abivajajat ei tohi oksendama ajada!

     

    Rohkem infot:

     

  • Põletus

    Põletus on kudede kahjustumine kokkupuutel kuuma või söövitava ainega. Kahjustada saab nahk ja nahaalused koed.

    Põletust tekitavad lahtine tuli, kuumad vedelikud ja aurud, kuumad esemed, söövitavad vedelikud, elekter, päikesekiirgus, solaarium.

    Esmaabi: 

    • jahuta koheselt voolava toasooja (mitte külma) veega vähemalt 20 minutit. See aitab vähendada kahjustuse sügavust ja leevendada valu.
    • kui põletuskahjustuse piirkond on väga suur või tegemist on lapsega, tuleb olla ettevaatlik liigse jahutamisega. Veendu, et ülejäänud keha oleks soojas, et vältida alajahtumist.
    • kui on olemas spetsiaalne põletusgeel, kata põletushaav kohe ohtralt geeliga. Sel juhul ei ole vaja veega jahutamist teostada.
    • ära tee vesiville katki
    • pärast jahutamist võib katta põletushaava niisket keskkonda hoidva silikoonvõrguga ja asetada kahjustunud alale õrnalt puhas side
    • ära aseta põletushaavale õlisid ja rasvaseid salve või kreeme, kuna need võivad takistada paranemist

    Tervishoiuasutusse pöördumine on vajalik järgmistel juhtudel:

    III astme põletused, keemilised põletused, elektripõletused, hingamisteede põletused, peopesast suurema pinnaga põletused, laste põletused, kui põletushaav on lapse peopesast suurem.

  • Šokk

    Šokk on eluohtlik vereringehäire, mille korral koed kannatavad raske hapnikupuuduse all. Šoki põhjused on nt. suur verejooks, suured põletused, tõsine allergia, vedeliku puudus organismis.

    Esmaabi:

    • Pane abivajaja lamama ning tõsta tema jalad kõrgemale, et tagada parem verevarustus peaajule.
    • Helista 112 ja järgi saadud juhiseid.
    • Kata kannatanu soojalt, et vältida kehatemperatuuri langust.
    • Rahusta abivajajat, püüdes olla rahulik ja julgustav.
    • Vajadusel anna esmaabi ka muude terviserikete korral.
    • Ära anna abivajajale juua, vaid vajadusel niisuta huuli.
    • Jälgi pidevalt abivajaja hingamist ja teadvust, et tuvastada seisundi muutusi.

  • Jäsemetraumad

    Luumurru tunnused: 

    • Valu ja turse.
    • Piiratud liikuvus ja jäseme ebaloomulik asend.
    • Lahtise luumurru korral haav ja  väline verejooks.
    • Jäseme lühenemine või võimetus seda liigutada.

     

    Esmaabi: 

    • Hoia jäse liikumatuna, ära lahasta jäset.
    • Taga võimalikult valuvaba ja mugav asend, hoides jäset liikumatuna.
    • Kata abivajaja soojalt.
    • Aseta vigastuse kohale külma valu ja turse alandamiseks. Ära külma otse nahale pane. 
    • Verejooksu korral peata verejooks.
    • Käsivarre luumurru korral võib abivajaja ise oma terve käega oma vigastatud kätt toestada. Samuti või kasutada käe fikseerimiseks kolmnurkrätiku paigaldamist.
    • Vajadusel helista 112 ja järgi saadud juhiseid.
    • Rahusta abivajajat.
    • Ära anna juua ega süüa, vajadusel võib niisutada huuli.

     

    Kolmnurkrätiku kasutamine: 

     

  • Verejooksud sh ninaverejooks

    Verejooksu esmaabi on otsene surve haavale. Kui haavas on suur võõrkeha, siis seda ei tohi eemaldada. Võimalusel tõsta jäse südamest kõrgemale ja haava piirkonda võib asetada külma. 

    Kui verejooks on peatunud, aseta haavale rõhkside. Rõhksideme teed sidemerullist või käepärastest vahenditest (kangas, sall jne)

    Helista 112 kui verejooks ei peatu või abivajajal tekivad šoki tunnused. 

    Ninaverejooks

    Ninaverejooks on üldiselt ohutu ja saab koduste esmaabi võtetega peatada. 

    Ninaverejooks võib tekkida näiteks:

    • Tugeva nina nuuskamise tagajärjel.
    • Löögist vastu nina.
    • Kõrgenenud vererõhust.

    Kui ninaverejooks ei peatu 30 minuti jooksul, pöördu tervishoiuasutusse. 

  • Psühholoogiline esmaabi

    Psühholoogiline esmaabi on inimlik ja toetav lähenemine, mis aitab inimestel kriisisituatsioonides paremini hakkama saada. Selle eesmärk on pakkuda tuge ja abi, aidates inimestel toime tulla vahetute emotsionaalsete ja psühholoogiliste reaktsioonidega, mis võivad tekkida järgmistes olukordades:

    • enesetapumõtted
    • sügav lein
    • rasked õnnetused
    • tulekahjud
    • füüsiline rünnak
    • loodusõnnetused

    Psühholoogilise esmaabi põhielemendid hõlmavad lohutamist, rahustamist, empaatilist kuulamist, juhtunu selgitamist ja keskendumist käesolevale situatsioonile. Need tegevused aitavad inimesel tunda end turvalisemalt ja mõistetumalt, mis on traumaatiliste sündmuste järel ülioluline.

     

    Sotsiaalkindlustusamet on loonud e-kursuse, et pakkuda iga Eesti inimesele oskusi kriisis inimese psühholoogilise toimetuleku toetamiseks. Kursus koosneb neljast moodulist, mis sisaldab teadmisi ja praktilisi juhiseid kriisisituatsioonides käitumiseks, harjutusi teadmiste kinnistamiseks, video- ja audiomaterjali, vastuseid korduma kippuvatele küsimustele psühholoogilise esmaabi osutamisel ning valiku enesehoiu harjutusi, mis aitavad sul iseennast abistajana märgata ja hoida. Kursus on leitav siit: https://www.palunabi.ee/et/e-kursus-psuhholoogiline-esmaabi-kriisi-sattunud-inimese-toetamisel

  • Leia tee abivajajani

    Siin saad testida oma teadmisi mängu teel.